Lauri: tippjuhtide leidmine avalikku teenistusse teeb muret

Maris Lauri Foto: Liis Treimann / Postimees

Rahandusminister Maris Lauri ütles eile hilisõhtul riigikogus avaliku teenistuse mullusest aruandest rääkides, et muret teeb tippjuhtide leidmine avalikku teenistusse.

Lauri ütles riigikogus, et eelmisel aastal töötas avalikus teenistuses 29 950 inimest, neist üle 24 000 riigi- ja 5733 kohaliku omavalitsuse asutustes. Avalikus teenistuses olijatest 21 500 olid ametnikud ja alla 8500 töölepinguga töötajad. «Uue seaduse jõustumine tõi kaasa ametnike arvu vähenemise 21 protsenti, kuna oluliselt kitsenes ametniku mõiste,» selgitas ta.

Lauri tõi esile, et võrreldes 2008. aastaga, mil riigiteenistujate arv oli tipus, on avalikus teenistuses töötavate inimeste arv vähenenud pea kuus protsenti. Keskvalitsuse töötajate arv kasvas tema sõnul mullu ühe protsendi võrra, sest mitmesugustes sihtasutustes ja avalik-õiguslikes asutustes töötajate arv suurenes 6,4 protsenti. Riigieelarvelistes asutustes töötajate arv vähenes samas kaks protsenti.

«See tähendab seda, et riik on suutnud kontrollida nii-öelda keskvalitsusele lähemal asuvaid asutusi, kuid need, mis jäävad kaugemale, on paisunud. Tulevikus tuleb kindlasti sellele protsessile tähelepanu oluliselt rohkem pöörata,» ütles rahandusminister.

Valitsussektori töötajate arv peaks igal aastal vähenema ligikaudu 500 inimese võrra, võib-olla isegi kiiremini.

Lauri märkis, et Eesti tööealine elanikkond väheneb ning ka valitsussektoris peab töötajate arv liikuma sellega enam-vähem sünkroonis. «Oluline on, et valitsussektori töötajate osakaal ei tõuseks hõivatute seas. See tähendab, et valitsussektori töötajate arv peaks igal aastal vähenema ligikaudu 500 inimese võrra, võib-olla isegi kiiremini,» lausus ta.

Tema sõnul ei tohi töötajate arvu vähendamine toimuda nii, et avaliku võimu olulisi funktsioone liigutatakse lihtsalt teistesse valitsussektori osadesse. «Asju tuleb vaadata kompleksselt ja üldisi eesmärke silmas pidades. Oluline on tagada, et avaliku võimu funktsioonid jääksid sinna, kus on nende õige koht,» ütles ta.

Töötasust rääkides ütles Lauri, et eelmisel aastal oli ametnike keskmine kuupalk 1181 eurot, mis oli veerandi võrra suurem riigi keskmisest. «Selline kõrgem tase on põhjendatud sellega, et ametnike kvalifikatsioon on oluliselt kõrgem kui keskmiselt. Ka on ametnike vastutus tihtipeale oluliselt kõrgem,» lausus ta.

Tema sõnul tõusis ametnike palk eelmisel aastal keskmisest kiiremini: reaalpalk kasvas riigiametnikel 10 protsenti, samas kui riigis keskmiselt oli tõus neli protsenti. Siiski ei tohi tema sõnul süüdistada, justkui ametnike palgakasv oleks liiga kiire. «Nimelt tähendas majanduskriis valitsussektoris oluliselt sügavamat reaalpalga langust kui majanduses. 2009.–2012. aastani vähenes valitsussektoris reaalpalk 16 protsenti, kuid majanduses tervikuna neli protsenti,» ütles minister.

Olulise aspektina ametkonna arengus tõi Lauri esile ka voolavuse, mida suurendas mõnevõrra kriisiaegne ja -järgne sügav palgalangus. Palgatõusu tõttu on see tema sõnul nüüd vähenenud, olles mullu seitse protsenti.

Uus avaliku teenistuse seadus muutis kohustuslikuks ametnike leidmise konkurssidel, mis Lauri sõnul on üldiselt õnnestunud. Keskmiselt laekus ühe konkursi kohta mullu 13 avaldust ning luhtunud konkursside osakaal vähenes 19,5-lt 15,5 protsendile. Samas võiks see näitaja olla tema hinnangul veelgi väiksem.

Lauri sõnul teeb muret aga tippjuhtide leidmine avalikku teenistusse. «Viimasel ajal on kandidaatide arv konkurssidel olnud tagasihoidlik. Nii nagu erasektoriski, tuleb avalikus teenistuses ja avalikus sektoris laiemalt arvestada sellega, et juhtide puhul ei ole palk kõige olulisem aspekt töö jätkamiseks või vastuvõtmiseks, hoopis olulisem on väljakutsete olemasolu, saavutuste ja tulemuste saavutamise võimalikkus,» ütles ta ja lisas, et seega tuleb avalikus teenistuses tõsisemalt tegelda juhtimiskvaliteedi ja arenguvõimalustega.

«Need aspektid on olulised ka madalamatel teenistustasemetel. Heade töötajate saamiseks ja hoidmiseks tuleb tegeleda avalikus teenistuses karjääri planeerimisega, uute väljakutsete ja enesearenduse pakkumisega,» ütles Lauri, kelle sõnul ei saa seni saavutatuga veel päris rahul olla.

Tema sõnul on väljakutsetega toimetulemiseks ja arengusuundade seadmiseks valminud riigi kui tööandja personalipoliitika valge raamat, mille rahandusministeerium esitab lähiajal valitsusele.