/nginx/o/2014/10/13/3429875t1hcdaf.jpg)
Täna, 12. novembril möödub 88 aastat Nõmmele linnaõiguste andmisest.
Nõmme tähistab linnaõiguste saamise aastapäeva
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel puhul toimub reedel, 14. novembril kell 18 Nõmme kultuurikeskuses (Turu plats 2) kontsertaktus, kus esinevad Olav Ehala, Hanna-Liina Võsa ja Lauri Liiv.
Nõmme linnaosa vanema Tiit Teriku sõnul väärtustatakse Nõmmel linnaosa ajalugu. «Nõmme on ainus Tallinna linnaosa, mis saab igal aastal novembris tähistada linnaõiguste andmise aastapäeva. Kuigi praegu on Nõmme üks Tallinna linnaosadest, on Nikolai von Glehni pärandi ja Nõmme ajaloo väärtustamine ka üks linnaosa prioriteete,» ütles Terik.
«Kui Nõmme oleks endiselt iseseisev linn, siis oma ligi 39 600 elanikuga oleksime me praegu suuruselt viies eesti linn, edestades näiteks Viljandit, Rakveret ja Kohtla-Järvet,» lisas ta.
Ajaloolase Leho Lõhmuse sõnul oli tee iseseisva linna staatuseni võrdlemisi käänuline ning läbis mitu vaheetappi. «Nõmme alevivolikogu arutas seda küsimust esimest korda 13. novembril 1925 ning üksmeelne otsus oli ettepanek vastu võtta. Et teada saada ka elanike arvamust, korraldati hääletus alevivalitsuse ruumes. Hääletusel pooldasid nõmmelased, kuigi esialgu kõhklevalt, linnaõiguste saamist,» rääkis Lõhmus.
«Tulemus saadeti otsusena ka siseministeeriumi. 12. novembril 1926 kell 15.45 Eesti aja järgi saabus siseministri allkirjaga telegramm valitsuse otsusega Nõmmele linnaõiguste andmise kohta. Sellega liikus Nõmme Harju maakonnavalitsuse haldusalast siseministeeriumi haldusalasse,» selgitas ajaloolane.