Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Ministeerium süüdistab Tallinna kultuuripealinna rahastamisega venitamises

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Plakat ajast, kui Tallinn alles kandideeris Euroopa kultuuripealinnaks.
Plakat ajast, kui Tallinn alles kandideeris Euroopa kultuuripealinnaks. Foto: Peeter Langovits.

Kultuuriministeerium saatis Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele kirja, milles väljendatakse muret Tallinna tegevusetuse üle sihtasutusele Tallinn 2011 eurorahade taotlemisel.


« Poolteist kuud tagasi, 28. juunil kohtus minister Laine Jänes Sir Robert Scottiga, samal päeval kohtusite Sir Scottiga ka Teie. Sir Scott sai oma Eesti visiidi käigus lubaduse, et riik ja linn teevad ühise kirja, milles väljendavad oma toetust praegusele kultuuripealinna projektile ja kontseptsioonile. Ühiskiri on vältimatuks eelduseks ka 1 500 000 euro (ligi 23,5 miljoni krooni) suuruse toetusraha saamisel kultuuripealinna programmi elluviimiseks.

Kokkuleppe kohaselt saatsime kirjaprojekti, millele pidi linna poolt lisatama informatsioon Tallinna panuse kohta, Teile juba 30. juunil. Kahjuks ei ole tänaseni tulnud linna poolt mingit tagasisidet ega vajalikke täiendusi kirjale ning seoses sellega ei ole ei riik ega linn saanud täita ka oma ühist lubadust Sir Scotti ees. See viivitamine on arusaamatu ja tahtmatult kerkib küsimus, kas linn ei ole valmis oma lubadusi pidama või on kavas hakata kokkulepitud programmi ja projekti alustalasid muutma?» kirjutas ministeeriumi kantsler Siim Sukles linnapeale.

Samuti leiab ministeerium, et sihtasutuse juhatuses peaks olema rohkem kui üks inimene.
«On selge, et olukorras, kus suursündmuse alguseni on jäänud loetud nädalad, peab organisatsioon töötama efektiivselt, kiiresti ja professionaalselt. Juba täna on toodud välja, et ühe juhatuse liikmega ei suudeta hoida protsesse piisavalt efektiivselt toimimas, väheneb otsuste vastuvõtmise kiirus, võib olla pärsitud juhtimisprotsesside laiapõhjalisus. Kultuuriinimesed on seisukohal, et sihtasutuse juhtimisse peab taas lisanduma teine juhatuse liige, kes vastutaks programmi läbiviimise eest,» seisab kirjas.

«See annaks suurema kindluse eelkõige maksumaksjatele, et riigipoolne toetus suunatakse programmi elluviimisele ning ei ole vajadust otsida alternatiivlahendusi kultuuripealinna-aasta sisulise poole väärikaks elluviimiseks, mille suhtes on kultuuriinimesed juba oma valmisolekut näidanud,» lõpetab kantsler oma kirja.
 

Tagasi üles