/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2011/04/18/560354t1h0bc3.jpg)
Kui enne suvist määrusemuudatust toetas Tallinna linn 970 eralasteaedades käivat last, siis pärast keerulisema korra rakendumist vähenes see arv enam kui 300 võrra.
Muudatuse järel toetab Tallinn 300 eralasteaialast vähem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Septembris toetas linn 644 ning oktoobris 657 eralasteaias käivat last,» ütles haridusameti avalikkussuhete nõunik Leini Jürisaar.
See toob linnale kokkuhoidu ligi 35 000 eurot kuus. Mais kulus linnaeelarvest eralasteaedade toetuseks 108 155 eurot, oktoobris 73 255 eurot.
15. augustist jõustunud korra alusel hakkas Tallinna linn nõudma enne eralasteaiale lapse eest toetuse maksmist kinnitust, et laps on taotlenud kohta kolme munitsipaallasteaeda. Seega tuleb lasteaiatasu sügisest alates maksta täismahus neil vanematel, kes eelistavadki seda, et nende laps käib eralasteaias. Samuti tuleb lasteaedadel nüüd toetust taotleda igal kuul, kui varem tehti seda paar korda aastas.
Haridusameti peaspetsialisti sõnul polnud nii lapsevanemates kui eralasteaedades pahameelt tekitanud määrusemuudatuse taga kitsidus ega soov lapsevanemaid kiusata. «Nimelt tuli haridusameti kontrolli käigus välja, et mitmetes eralasteaedades olid rühmade nimekirjades lapsed, kes seal mitte kunagi ei olnud käinud, kuid kelle eest eralasteaiad linnalt raha küsisid. See omakorda tuli välja siis, kui lapsevanemad soovisid saada teisi toetusi, mida ei saanud maksta, kuna laps oli juba eralasteaia nimekirjas.» Vahel sai lapsevanem sellest teada endalegi üllatusena.
«Uue korra alusel on haridusametil võimalik saada ülevaade laste arvudest igal kuul,» lisas Jürisaar.
«Seadustesse-kordadesse suhtuvad inimesed sageli nii, et kõik mis pole keelatud, on lubatud, ning äris püütakse tulusid kasvatada ja kulusid katta vahel ka korda omamoodi tõlgendades,» kommenteeris Jürisaar. Ta lisas, et amet ei taha kellegagi võidelda, vaid parandada oma regulatsioonide kitsaskohad. «Paratamatult toob see kaasa lisakohustusi ka ausatele teenusepakkujatele-koostööpartneritele, kuid samamoodi on see ju ka näiteks seadustega, mis on kõigile täitmiseks ühtemoodi.»