Salapärane Tallinn: uhke ajalooga aaretesaar

Paljassaare Foto: Heiko Kruusi / Linnaleht

Paljassaar on rikka militaarse ajalooga poolsaar Tallinna põhjaosas, mis pakub avastusrõõmu ja põnevusi seiklushimulistele linlastele ning kust on leitud väärtuslik mündiaare.

Esimesed teated Paljassaare kohta pärinevad 13. sajandist, kui tänase Paljassaare asemel asetsesid väiksed Karli saared, mis hiljem liideti inimtegevuse tagajärjel mandriga. Sõjasadama rajamise käigus täideti saartevaheline piirkond materjaliga, mis saadi sadama süvendamisel. Tegevuse tulemusena kujunes Paljassaare poolsaar sellisel kujul, nagu täna seda teame.

Poolsaare nimi tuleneb sellest, et seal olid puude kasvamiseks kehvad tingimused. «Paljassaare nimetus on üsna vana, viidates sellele, et seal ei kasvanud peal suuremat metsa, vaid saared olid üsna lagedad,» selgitas arhitektuuriajaloolane Oliver Orro poolsaare nime päritolu.

Uhke militaarajalugu

Eesti Entsüklopeedia andmetel on Paljassaart kasutatud karjamaana, Vene laevastiku laskepolügoonina ning Peeter Suure merekindluse rajatiste asukohana. Erinevatel andmetel on saart asustanud põhiliselt kalurid, kuid hiljem on sinna elama toodud punaväelasi.

Saartel on asetsenud nii mõnigi suursugune militaarobjekt, millest näha üksikuid märke tänaselgi päeval. «Sinna ehitati 18.-19. sajandil üks igavene uhke ehitis, mida nimetati Tähtkantsiks. Sellest praegu enam midagi järel ei ole. Uhke ehitis oli ka Valge torn, mis ehitati 19. sajandi esimesel poolel. See oli küllaltki suure läbimõõduga iseseisev kindlustorn, meelevaldselt öeldes midagi Paksu Margareeta sarnast,» sõnas Orro.

Orro sõnul kaotas Valge torn oma sõjalise tähtsuse õige pea ja Krimmi sõja ajal ta purustati, sest kardeti rajatise langemist vaenlase kätte. Hiljem kasutati torni õppustel sihtmärgina, mistõttu on temast täna järel vaid väheldased varemed. Praegu näeb see pealtvaates välja nagu üks suur küngas või mätas, kuid maa all on päris palju omaaegseid ruume säilinud.

Täna on üks suuremaid vaatamisväärsusi poolsaarel Katariina kai, kust avaneb Tallinna kesklinnale üks ilusaimaid ja romantilisemaid vaateid. Orro sõnul on Katariina kai üks osa lõpetamata sõjasadama projektist, mille tähtsust näitab see, et rajatisele pani nurgakivi vene tsaar Nikolai II isiklikult.

Võrdlemisi hästi on säilinud poolsaare tipus olevad suurtükipatarei hooned, mille võimsaid betoonseinu on tänagi külastajatel võimalik imetleda. Hooned on rajatud I maailmasõja paiku.

Aarete saar

Paljassaarelt võib leida aardeid. 1962. aastal Harri Moora toimetatud arheoloogilise kogumiku andmetel on Paljassaarelt on leitud 127 münti; nendest 97 saksa, 19 anglosaksi, 8 araabia ja 2 bütsantsi päritolu. Mündid leiti 1926. aastal mere äärest 0,3 meetri sügavuselt, need olid kahe kõdunenud puuvaia vahel.

Aardeks võib pidada ka Paljasaare loodust ja linnuriiki, mida saab vaadelda saarel asuvast vaatlustornist. Paljassaare taimestik on väga mitmekesine ning seal kasvavad mitmed kaitsealused taimed. Paljude veesilmadega roostik ning kiviklibune maastik meelitab poolsaarele loomi ning linde. Kevadel esimeste soojade ilmadega näeb poolsaare looklevatel radadel sageli rästikuid, kes on päikese intensiivistudes aktiveerinud.

«Paljud arvavad, et seal on hirmus palju lõhkekehasid, kuid seda paika on kõvasti demineeritud ja väga ohtlik seal ei ole. Kõige ohtlikumad asjad on seal rästikud, keda on palju. Selle asemel, et miine karta, peab seal rästikuid kartma,» nõustub Orro.

Orro sõnul on Paljassaare kesklinnale lähim koht, kuhu marjule minna. «Seal on teatud kohtades hirmus palju vaarikaid, see on kesklinnale kõige lähemal olev vaarikakorjamiskoht,» kergitab Orro saladuskatet.

Poolsaart rikastavad vanad sõjaväerajatised ning selle tipus asetsev suur betoonist tsistern. Uljamad poolsaare avastajad võtavad südame rindu ning ronivad metalsest redelist üles, et saada ilusat vaatepilti merele ja linnale. Poolsaar on hea koht matkamiseks ja jooksmiseks, sest ranna ääres lookleb ilusaid vaateid pakkuv rada.