Täna Postimehes: Vene piirivalve lõpetas hea koostöö Eestiga

Piirivalve taasloomist põhjendatakse pooltõdedega. Foto: Pm

Novembri alguses algatasid endine piirivalveameti peadirektor viitseadmiral Tarmo Kõuts ja Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ülo Vooglaid kollektiivse pöördumise riigikogu poole, soovides taastada eraldiseisva piirivalve. Reformierakondlasest siseminister Hanno Pevkur arvab, et ideed tuleks vähemalt arutada.

Kui tõsiseltvõetav on ettepanek taasluua piirivalve?

Iga mõtet, eriti veel sellist, mis tuleb nii väärikatelt inimestelt, tuleb kindlasti arutada. Aga ma pigem tahaksin nendega arutada seda, mida piirivalves sisuliselt paremaks teha. Usun, et see vormiline pool pole endiste piirivalvejuhtide jaoks nii oluline kui sisuline.

Eks see ongi aastaid olnud pigem vormiline pool, nn enesetunde küsimus, piirivalvurite identiteedikriis.

Jah, kiputakse rääkima, et piirivalve on kaotanud oma näo politsei sisse ja ta ei saa olla nii tugev kui varem piirivalve üksi. Ma ütleksin siin pigem vastupidi. Ma pean silmas koostööd.

Võtame Kagu piirivalvepiirkonna – Lõuna prefektil piisab ühest telefonikõnest, et suunata kõik prefektuuri kiirreageerijad piirile. Kahe eraldi asutuse puhul oleks see kindlasti kohmakam ja lohisevam ning mitte nii efektiivne. Mina toetan selgelt tugevat politseid ja piirivalvet. Pigem koos. Aga ma olen alati valmis kuulama tarkade inimeste nõu, mida teha sisuliselt paremini.

Petitsioon mängib mõneti alatult päevapoliitikale ja nendib, et katkenud on Eesti ja Vene piirivalve koostöö …

(Pevkur katkestab küsija poolelt sõnalt – R. B.) See ei ole kuidagi seotud sellega, kas meil on eraldi piirivalve. Jah, tõsi on see, et hea koostöö on katkenud. Aga see on otseselt seotud Venemaa ja Ukraina suhetega ning sealt tulenevate järelmitega meile. See koostöö läks halvemaks kahel põhjusel.

Esiteks läks see oluliselt halvemaks seoses Krimmi sündmustega, kui meie piirivalvuritele ei tulnud kõrgemal tasemel enam piiriintsidentidele kinnitust. Piiril on kahetasandiline kinnitussüsteem: kõigepealt on kohapealsete meeste vaatlus, siis läheb see kõrgematele piiriesindajatele kinnitamisele, ja Venemaalt pole sealt tõepoolest enam intsidentide kinnitamisi tulnud.

Pärast Eston Kohvri kaasust jäi see suhtlus veel napimaks. On esinenud juhtumeid, kus Vene pool pole vaevunud isegi kohale tulema. Või kui on kohale tuldud, siis keeldutakse juhtunut kinnitamast. Jäljed on, need tulevad Venemaa poolt Eestisse ja isegi isikud on kinni peetud, kuid Vene pool ei kinnita, et piiriületuse fakt oleks toimunud. Siduda seda kuidagi piirivalveameti olemasoluga või mitte … siin ei ole küll mingit seost.

Loe edasi Postimehe paberlehest või Postimees Plussist!