/nginx/o/2014/11/11/3511873t1hd78b.jpg)
Tartu ülikooli botaanikaaia varjulised nõlvad, kus seni laius vaid metsik loodus, mattuvad päev-päevalt üha erksamasse rohelusse. Aednik Sten Manderi käe all on nõlvadel kasvama pandud umbes kuuendik kodumaistest samblaliikidest.
Tartu ülikooli botaanikaaia varjulised nõlvad, kus seni laius vaid metsik loodus, mattuvad päev-päevalt üha erksamasse rohelusse. Aednik Sten Manderi käe all on nõlvadel kasvama pandud umbes kuuendik kodumaistest samblaliikidest.
Samblaaia rajamise idee pärineb Jaapanist, kus on vanim selletaoline aed tegutsenud juba 900 aastat.