Merehädalisi päästavad aina enam kohalikud heast tahtest

Vabatahtlike merepäästjate õppus Reval merekoolis. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Eesti merehädalisi aitavad aina enam kohalikud mehed ja naised vabast ajast - lausa igal seitsmel korral tulid sel aastal appi ka vabatahtlikud. Seda on kolmandiku võrra rohkem kui eelmisel aastal.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) pressiesindaja Kaja Grak peab põhjuseks paremat väljaõpet ja varustust. Ka on vabatahtlikud ise näidanud aina enam üles valmisolekut aidata. «Abi on kasutatud sellistel puhkudel, kus vaja olnud [sõidukit] madalikult lahti aidata või kui on kütus lõppenud mõnel alusel,» toob ta näiteid.

Sagedasti ongi vabatahtlikud merepäästjad ise lähemal sündmuskohale kui PPA. Grak: «Vabatahtlik merepäästja tähendabki inimest, kes tunneb kohalikku rannajoont ja mereolusid ning see teadmine ja õigus iseseisvalt tegutseda võimaldab kiiremini mereõnnetusse sattunud inimesele abi osutada.» Riik hüvitab vaid nende sõidukitele tehtud kahjud ja kütusekulud. «Vabatahtlus on eluviis,» selgitas Grak. «Need on entusiastlikud, tublid inimesed.»

Vabatahtlikke merepäästjaid, kes on vastava tunnistuse saanud, on Eestis hetkel 118. Kokku on abilisi aga muidugi rohkem. Selle aasta üheksa kuu jooksul lahendas PPA piiriveekogudel ja merealal 229 otsingu- ja päästejuhtumit. 34 korral neist kaasati vabatahtlikke merepäästjaid. Kokku anti abi 527 isikule.

Parimaks vabatahtlikuks merepäästjaks nimetas PPA oma aastapäeva puhul sel aastal Madis Rehepapi, kes on MTÜ Muhu Merepääste Seltsi eestvedaja.