/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2010/04/12/347774t1hd842.jpg)
Hallhüljeste arvukus on kasvanud kümne aastaga 1500-lt 3700 kuni 4000-ni, mistõttu alaneb nende looduskaitse kategooria.
Hallhüljeste arvukus on kasvanud kümne aastaga kaks korda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaministeerium soovib kooskõlastusringile saadetud eelnõus alandada hallhülge looduskaitsekategooriat teiselt kolmandale, sest viimase kümne aasta jooksul on hüljeste arvukus oluliselt kasvanud.
Peamine keskkonnategur, mis hallhüljeste arvukust sigimise kaudu mõjutab, on kliima soojenemine. Hallhülged eelistavad poegimispaigana küll jääd, aga saavad hakkama ka maismaal, kus poegibki suurem osa maailma hallhüljestest.
Teiseks hallhülge arvukuse tõusu põhjuseks võib pidada kaitseabinõude rakendamist.
Hallhülge elupaikadest üle 50 protsendi on kaitse all, samas on nende hävimisoht väga väike ja kui see tekib, on tegu juba pöördumatute muutustega Läänemere ökosüsteemis.