/nginx/o/2013/11/05/2600214t1h584c.jpg)
Paljudes sõnavõttudes on liigitatud mehi tõelisteks meesteks ja pehmodeks. Viimaste pealetungi eest on meid muuhulgas hoiatanud tuntud ajakirjanik ning viimati ka aasta isa tiitlit kandev arst. Reaalsuse ja statistikaga kursis olevad inimesed aga imestavad, miks pehmode pealetung pole jõudnud vägivalda puudutavasse statistikasse.
Möödunud kolmel aastal on registreeritud perevägivalda kajastavad arvud näidanud kasvutrendi, ulatudes eelmisel aastal 2752 juhtumini. Kuigi võib rõõmustada, et üldiselt on kuritegude arv viimasel kümnel aastal vähenenud, suureneb samas isikuvastaste kuritegude hulk. Justiitsministeeriumi aastaraamat «Kuritegevus Eestis 2013» maalib meile üsna pehmovaba ühiskonna pildi: veel aastatel 2009–2010 andis statistika lootust, et vägivallakuritegude arv on vähenemas, kuid alates 2011. aastast on nende hulk taas suurenenud. Kõige sagedasem vägivallakuritegu oli (69%) kehaline väärkohtlemine ja nendegi hulk on aastaga suurenenud.
Inimõiguste seisukohalt on õigus vägivallavabale elule kõigi õigus. Inimõiguste keskne mõiste on iga inimese väärikuse austamine ning riigi puhul lisandub sellele kohustus inimväärikust ja inimõigusi kaitsta. Seega on riigid, sealhulgas Eesti, otsustanud, et vägivallakuritegusid tuleb võtta tõsiselt.
/nginx/o/2021/03/16/13681723t1hddfc.jpg)