/nginx/o/2013/09/19/2376626t1h73f2.jpg)
Ajaloolase Mart Nuti hinnangul on eelmisel nädalal valitsuse otsusega Eesti kodakondsuse saamise õigusest ilma jäänud nõukogude armee erusõjaväelane Vadim jäänud hammasrataste vahele ning siseministeeriumile tuleks anda erusõjaväelastele kodakondsuse andmisel suurem kaalutlusõigus.
20 aasta tagasi vastu võetud kodakondsuse seaduse üks ideolooge Mart Nutt ütles Postimehele, et Vadim jäi oma sõjaväelase staatusest ilma juba nõukogude ajal oma eestimeelsete avalduste tõttu ning Eesti tingimustes ei ole kohane teda nõukogude erusõjaväelasena kohelda.
Riigikogu endine liige Nutt möönis, et kodakondsusseadus võis olla 1994. aastal ülimalt aktuaalne, aga Eesti on olnud tänaseks iseseisev üle 23 aasta ja praeguses olukorras ei ole kohane kohelda kõiki erusõjaväelasi ühe skeemi järgi.
«Peame vaatama seda, mis praegu rahvusvaheliselt toimub. Arvestades rohelisi mehikesi Ukrainas ja hiljuti toimunud Gruusia sõda, peaks Vene erusõjaväelastele Eestis kodakondsuse saamisel piirangud kindlasti säilima. Aga mis puudutab mitmekümne aasta taguseid nõukogude erusõjaväelasi, peaksid nad olema praeguses olukorras diferentseeritud. Üks lahendus võiks olla siseministeeriumile suurema kaalutlusõiguse andmine. Ministeerium võiks saada õiguse uurida igal juhtumil eraldi inimese tausta ja otsustada, kas anda talle Eesti kodakondsust või mitte,» rääkis Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Nutt.
Ta märkis, et kindlasti ei tohiks rakendada niinimetatud nullvarianti ja võimaldada Eesti kodakondsust kõigile nõukogude armee erusõjaväelastele.
«Kui inimene ei ole 23 aasta jooksul Eesti riigile mingit ohtu kujutanud, ei kujuta ta ohtu ka nüüd. Samas tuleks igal juhul põhjalikult nende tausta kontrollida. Teatavasti oli kõige noorem sõjaväepensionär Eesti iseseisvuse taastamise ajal 27-aastane. Kui lisada tema vanusele 20 aastat, siis me näeme, et ta on täna täiesti võitlusvõimeline. Ma arvan, et sõjaväepensionäride hulgas on küllalt ka neid, kes jäeti siia selleks, et neid saaks vajadusel kasutada,» märkis Nutt.
Nuti sõnul tunneb ta Vadimi isiklikult ja teab, et mees ei ela Venemaal, kuna teda kiusatakse seal taga. «Ta ei saa sinna lihtsalt elama asuda, ta tütar õpib Eesti koolis ja tema perekond on Eesti kodakondsusega. Ta teenis kunagi Eestis nõukogude armees, ta vallandati oma eestimeelsete avalduste pärast sõjaväest ja hiljem tuli ta eraisikuna Eestisse tagasi. Olen sellega nõus, et ta on jäänud hammasrataste vahele,» rääkis Nutt.
Valitsus otsustas neljapäeval, et ei anna endisele Venemaa kodanikule Eesti kodakondsust, sest tema minevikus on lühike episood teenimisest võõrväes, ning ei hooli sellest, et mees 1989. aastal Nõukogude armeest demokraatliku meelsuse tõttu välja visati.
Üheksa aastat tagasi võttis endine ajakirjanik, siis juba ärimees Vadim (49) naise ja kaks last ning kolis sõprade kutsel Peterburist Eestisse, sest tundis, et Putini Venemaa ei ole enam koht, kus saab vabalt elada ja lapsi kasvatada.
Siseministeerium teatas pressiesindaja kaudu, et kodakondsusseadus ei jäta praegusel kujul valitsusele mingit kaalutlemisruumi.
«Vabariigi valitsus tugines otsuse tegemisel kodakondsusseaduse paragrahvi 21 lõige 1 punkt kuuele, mille kohaselt ei anta kodakondsust isikule, kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud, samuti tema abikaasale, kes on saabunud Eestisse seoses sõjaväelase lähetamisega teenistusse, reservi või erru,» vastas ministeerium Postimehe pärimisele.
:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)