/nginx/o/2009/05/13/178565t1hdddd.jpg)
Täna Viljandis toimunud Eestimaa Põllumeeste Keskliidu suurkogul väljastatud deklaratsiooni järgi saab iseseisev olla vaid see riik, kelle põllumehed suudavad toita oma rahva.
EPK: põllumees peab suutma oma rahva ära toita
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Maal on hea elada, eriti siis, kui seal on noori, kui maastik on korras ja inimesed rõõmsad. Maal on hea elada, kui poliitikud ja eestimaalased toetavad põllumehi, saades aru, et iseseisev saab olla vaid see riik, kelle põllumehed suudavad toita oma rahva!» kirjutati deklaratsioonis.
«Euroopa Liidu liikmena on Eesti põllumajandus ja maaelu teinud läbi suuri muudatusi. Kordades on kasvanud tootmise efektiivsus, miljardeid on investeeritud moodsatesse tootmisvahenditesse ja tehnoloogiatesse, mis on oluliselt parandanud keskkonnahoidu ja toidutoorme kvaliteeti,» seisab deklaratsioonis.
Siiski ei seisa me väljaspool üleilmseid protsesse, mis on viinud Eesti põllumehed rahvusvahelisse konkurentsi ja sundinud igat senti lugema. Koostöö meie töö lõppväärtustaja ─ tabijaga on kandnud head vilja, meenutamaks siinkohal või EPK poolt algatatud kampaaniat Eesti liha kaitseks Rimi kauplusteketis,» kirjutati deklaratsioonis.
Deklaratsiooni kohaselt toimivad enamikes maailma riikides mehhanismid, mille abil erinevatel viisidel kompenseeritakse põllumeestele saamata jäänud tulusid või kulusid, mida turg ei kata.
«Ehkki tegemist on oluliste toetustega, jääb põllumehele peamiseks tuluallikaks ikkagi turg ─ kodumaine tarbija. Lähiminevik on aga näidanud, kuivõrd ebakindlad võivad olla turud: finantskriisid ja ilmastikust tulenevad saagikaod. Üha rohkem hakkab toidutootmisele survet avaldama üleilmne rahvastiku kasv.»
«Kindlasti ei saa mööda vaadata ka jaekaubanduse mõju suurenemisest, mis pingestab kohalikku põllumajandust ja avaldub poodides kodumaise toidu tahaplaanile jäämisega. Odav importtoit ei saa kunagi olla sama hea kvaliteediga, kui kohalik toit!»
«Eesti põllumehed on täna suutelised varustama koduturgu piisaval hulgal tähtsamate toiduainetega: piim 130 protsenti, sealiha 100 protsenti, teravili 120 protsenti, mõnevõrra vähem siseriiklikust tarbest toodetakse veiseliha (70 protsenti) ja linnukasvatussaaduseid (50 protsenti).»
«See on potentsiaal, mis peaks olema maksimaalselt realiseeritud kohaliku tarbija toidulaual. Tehes poes valiku kohalikust toormest valmistatud toidu kasuks, tagame põllumeeste jätkusuutlikkuse ja kindlustame end ka ootamatute kriiside eest,» seisab deklaratsioonis.
Eesti Põllumeeste Keskliidu eesmärk on olla ja jääda toidutööstuse, seega ka Eesti tarbija, peamiseks varustajaks kohaliku tervisliku toiduga.
«Soovime selle saavutamiseks olla hästi nähtavad kõikidele Eesti inimestele ja teha kõik selle nimel, et väärtustataks kohalikku põllumeest-toidutootjat. Täname kõiki inimesi nii linnas kui maal, kes on põllumehe tööd märganud ja toetanud! Nii jäävad alles töökohad maal, areneb külaelu ning söögilauda on võimalik katta kodumaise toiduga.»
Ühtlasi valiti suurkogul keskliidu presidendiks Harjumaa mahetootja Juhan Särgava, asepresidentideks Tartumaa Põllumeeste Liidu esimees Jaan Sõrra ja Põlvamaa Põllumeeste Liidu esimees Mae Alviste.
Suurkogul osales 98 põllumeest.