Promillilaen: kavalad ärimehed «laenavad» alkoholi

Promillilaen auto tagant Foto: Sander Ilvest

Alkoholi laenutamine ei ole uus nähtus, kuid erakordne on kuulata laenajatelt endilt, millised on äri telgitagused. Möödunud nädalal helises telefon, mille teises otsas oli Promillilaenu üks eestvedajatest Targo Kaseorg, kes mõnevõrra üllatuslikult oli nõus Postimehele avalikult oma ärist rääkima.

Skeem, millega seadustest mööda minnakse, on imelihtne. Klient helistab ning teatab oma soovi, mille tulemusena stardib autojuht kaubaga. Kohapeal vormistatakse laenuleping ja täidetakse muud formaalsused. Pärast lepingu allkirjastamist toimub tagatisraha maksmine ja laenu väljastamine.

Promillilaenu esindajate sõnul on võimalik laen tagasi tuua, kuid arvestada tuleb, et tagastamisele ei kuulu transpordisumma ja lepingutasu. Praktika näitab, et kliendid laenu üldiselt tagastada ei soovi. «Siiamaani pole isegi keegi üritanud tagasi tuua, aga tagasi saab tuua 100 protsenti,» sõnab Promillilaenu üks eestvedajatest Ergo Sai.

Tallinna linnavalitsus keelab pühapäeviti alkoholi müügi, kuid Promillilaenu ja nende kliente see eriti ei mõjuta. «Pühapäevane alkoholi müügi keeld annab mingid kliendid meile kindlasti juurde, kuid ma arvan, et rohkem mõjutab see alkoholi müüjaid kui meid,» sõnab Promillilaenu haldava ettevõtte juhatuse liige Targo Kaseorg.

«Alkohol on ja jääb alati. See, et pühapäevane keeld tehakse, toob selliseid näiteid veel rohkem juurde. Ma arvan, et meil ei hakka selle tõttu üüratult palju tööd olema, pigem tuleb selliseid musti viinataksosid juurde,» lisas Ergo Sai.

Kavalad ärimehed

Laenu näol ei ole laenajate sõnul tegemist müügiga ning sellest tulenevalt nad müügiluba ei vaja. «Jaemüüki me ei tee ja sellele rõhuda pole mõtet. Alkoholi müügiluba pole vaja. Kui me müüksime, siis oleks. Sellisel juhul oleks meie tegevus ka keelatud,» sõnas Kaseorg.

Kõige rohkem kardetakse tarbijakaitset. «Äri on legaalne, aga tarbijakaitsjad ütlevad selle kohta, et see on ebaeetiline. Meie kohta pole tarbijakaitse poolt veel artiklit tehtud. Ühe teise ettevõtte kohta on tehtud artikkel, kus öeldi, et tarbijale luuakse illusioon laenust. Tegelikult me ei tee midagi ebaseaduslikku. Lihtsalt tarbijakaitsele ei meeldi, et me vingerdame seadusest mööda,» leiab firma kaasasutaja Sai.

Ettevõtjate sõnul tõstetakse nende äri halba valgusesse ja probleemid algavad tegelikult kuskil mujal. «Mis meil Tallinnas on? Meil on viinataksod, kuid keegi ei tea, mis kvaliteediga viina sealt saab. Antakse sulle vene viina, mis on üle piiri toodud … no kuule, meil on vähemalt korralik alkohol. Meil on selle eest makstud ja korralikust kohast ostetud, kõik pudelid on aktsiisitud,» õigustab Kaseorg Promillilaenu tegevust.

«Kui riigikogu võtab vastu seaduse, siis saab keelata. Tarbijakaitse teeb kontrolloste, aga meie puhul polegi võimalust, et klient ütleb, et ma lepingut ei viitsi kirjutada. Me ütleme sellepeale, et sorry, siis sa ei viitsi ilmselt ka juua. Eesti Vabariigis peab olema kõik paberi järgi ja meil on. Meie teeme kõike ettevõtte alt,» lisab Kaseorg.

Väga suureks ei taheta äri ajada

Promillilaen on tegutsenud noorte ärimeeste sõnul võrdlemisi lühikest aega, kuid kogunud kiiresti kandepinda. «Oleme kuulnud, et meie teeniduskvaliteet on kordades parem, kui konkurentide oma. Me oleme kõik kliendid suutnud poole tunniga teenindada,» kommenteerib Sai Promillilaenu eeliseid.

Noormeeste sõnul on plaan laiendada oma tegevust teistessegi linnadesse. «Selliseid plaane on olnud, et kui Tallinna turg on meie käes ja kõik toimib, siis miks mitte võtta ka mõni teine linn Eestis. Tartus on väga palju noori inimesi. Seal on muidugi ka viinatakso rohkem levinud kui Tallinnas. See kõik on selline mõttevälgatus hetkel. Meil on see selline hobi korras ettevõtmine. Äri üüratuid kasumimarginaale ei näita ja põhitegevus ta meil ei ole,» kommenteerib äri laiendamist Kaseorg.

Äri väga suureks ei saa ajada, sest siis tunnevad ametkonnad Promillilaenu vastu ülemäärast huvi. «Ütleme jah, et tarbijakaitsjatele ja Tallinna linnale see väga ei meeldi. Kõik on seaduslik ja makse makstakse. Neile käib lihtsalt vastukarva, et on leitud selline seaduseauk. Tuuakse igasuguseid näiteid, et me ei saa alkoholi kontrollida, et äkki müüme salaviina,» sõnab Kaseorg.

Hoolimata kartusest, et äritegemine tehakse keeruliseks, ollakse siiski veendunud, et tehakse õiget asja. «Kui riik või tarbijakaitse arvab, et neil jääb palju raha sellepärast saamata, siis nad eksivad. Me deklareerime kõik oma tulud, näitame kõiki numbrid aastaaruandes. Me ei peida oma teenistust, sellel pole mingit mõtet. Riigiga maksude pärast tülli minna on mõttetu, lihtsam oleks teha offshore-konto ja firma registreerida välismaale,» lõpetab Kaseorg kokkuvõtvalt meie vestluse.

Tarbijakaitse sõnul on tegemist seadust eirava tegevusega

Tarbijakaitseameti avalike suhete osakonna juhi Hanna Turetski sõnul on alkoholi laenutuse osas amet teostanud kontrolloste ja teinud ettekirjutusi ning läbi viinud väärteomenetlusi. «Viimane ettekirjutus sai tehtud möödunud aastal. Amet on tõestanud ühel korral ka kohtus, et laenamise sildi all teostatakse alkoholi müüki,» sõnas Turetski.

«Paraku on tegemist valdkonnaga, kus ameti hinnangul on tegemist seadust eirava tegevusega, mis kord taandub ja seejärel taas aktiveerub uues vormis, uute inimeste ja aadressidega,» selgitas Turetski.

Tarbijakaitse hinnangul on alkoholi laenamisel tegemist alkoholi selleks mitte ettenähtud ajal kättesaadavaks tegemisega moel ja viisil, mis imiteerib laenamist. Süsteem ei taga turvalist ja riskivaba alkoholikäitlemist. Muuhulgas on risk, et ringlusesse võib sattuda alkohol, mis ei ole legaalne ning kontrollimatu päritoluga.

Amet on teinud olukorra likvideerimiseks ettepaneku seaduse täiendamiseks, mis võimaldaks ainuüksi kõnealuse pakkumise ilmnemise põhjal tuvastada rikkumine. Paraku selline regulatsioon täna puudub.