Juhtkiri: defitsiitne aeg nõuab aja defineerimist

Eile oli isadepäev. Tuhandetel isadel ja vanaisadel helisesid telefonid, lapsed ja lapselapsed helistasid ja saatsid sõnumeid. Tehti ka külaskäike. Nii üks, teine kui kolmas tegevus nõuab aega. Aja leidmine oma isale, nagu ka isadel aja leidmine oma lapsele, on üha enam keskne küsimus, kui kõneldakse elust, laste kasvatamisest ja peresuhetest.

Ausalt ja täpselt sõnastab probleemi päevakangelane. Postimehe ajakirjaniku küsimusele «Kui palju jääb teil töö kõrvalt aega oma lastelastega tegeleda?» vastab tänavune aasta isa Valeri Kutuzov: «Kui ausalt öelda, siis ikka vähe… tahaks rohkem, aga elu on selline.» Aasta isa on kahtlemata tubli lapsevanem, kuid öeldu kinnitab, et piirivalvelendur, kolme lapse isa ja kuue vanaisa väärib seda tiitlit tõeliselt. Ta on peamise mure mõtestanud ning küllap tunnevad paljud isad (ja mõistagi ka emad) täpselt samamoodi.

Eelmisel nädalal peetud konverentsil «Miks isa pole tähtis mees?» otsiti vastuseid sellistele küsimustele nagu: milline on hea isa? Kas eesti mees tahab üldse isa olla? Milline on ühiskonna silmis isa roll, milline mehe roll ja kuidas neid edukalt ühendada? Millist eeskuju tahab isa lapsele anda? Need küsimused võiks enda jaoks läbi mõelda iga lapsevanem. Kuid ennekõike on vaja leida vastus põletavale ajaküsimusele.