/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2014/11/05/3494951t1h62c4.jpg)
Reformierakondlane Hannes Astok leidis, et Urmas Paet oli oma otsustes kas minna europarlamenti või mitte ebakindel ja see muutis tema välisministrikarjääri lõpu veidi totraks.
Astok: Paeti ebakindlus muutis tema välisministrikarjääri lõpu veidi totraks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Juba suvel kirjeldati sedasama stsenaariumit, et Paetist saab Euroopa Parlamendi saadik ja Keit Pentus-Rosimannus saab paar kuud enne valimisi välisministriks, kuna tal paar suurt maineprobleemi, mis vajavad parandamist,» meenutas IRLi liige Anvar Samost Kuku raadio saates «Keskpäevatund».
«Välisministri amet nõuab pisut teistsugseid oskusi kui keskkonnaministri amet ja seda eelkõige inimese kogemuse osas. Kui peaks juhtuma olukord, mis jõuavad kiiret reageerimist ja suhtlusvõrgustikku ning tuttav olemist teiste välisministrite ja riigipeadega, siis see kõik on Pentus-Rosimannusel puudu. Kui ma õigesti mõistan, siis Marina Kaljurand oleks peaaegu välisministriks saanud, kui ta oleks nõustunud Reformierakonda astuma,» rääkis Samost.
«Mina näen, et Keit Pentus-Rosimannusel on perspektiiv jätkata välisministrina ka pärast valimisi, kui Reformierakond muidugi valitsuse moodustab, keegi ei tule välisministriks neljaks kuuks,» sõnas Astok.
«Kui Maris Lauri kandidatuur rahandusministri kohale kiideti valdavalt ühiskonnas heaks, siis Keit Pentus-Rosimannuse suhtes on olnud ülimalt kriitiline positioon,» leidis ajakirjanik ja õppejõud Priit Hõbemägi.
«Arvan siiski, et antud juhul Maris Lauri saamine ministriks oli tänu nn. «Meikari needusele»: need inimesed Reformierakonna fraktsioonist, kes «väljateenitud töö» alusel oleksid võinud saada rahandusministriks – näiteks Arto Aas ja Remo Holsmer –, nende mõlema asendusliige riigikogus olnuks Silver Meikar ja arvan, et see oligi põhjus, miks Maris Lauri pidi nii ülepeakaela erakonda astuma ja ministriks saama. Välisministri puhul seda muret polnud, keskkonnaministri puhul jälle olid samad asjaolud: Kalle Palling, kes erakonna hierarhias oleks võinud saada ministriks, aga ka tema asendusliige oleks olnud Silver Meikar,» selgitas Samost.
«Mati Raidmal jällegi oli boonusena kaasa tuua see, et tema asendusliige oli see Tartumaa vallavanem, kes juba jõudis ametist lahti öelda, kui ta kuulis, et Igor Gräzin, kelle asendusliige ta omakorda oli, läheb Euroopa Parlamenti, nii et see vallavanem ei jäänud nüüd ilma peale, vaid tema saab nüüd riigikokku tulla, et tihti asjaajamine Reformierakonnas on palju lihtsam ja praktilisem, kui seda võiks oletada,» tõdes Anvar Samost.