«Näen seda, mis juhtub, kui lastel on käes volilt vaba aega, omaenda laste pealt. Lastele tuleb pidevalt tegevust anda ja nende jaoks peab alati jätkuma tähelepanu,» ütles koos abikaasaga lastekodust korraga neli last – viieaastased kaksikud, kolmeaastase ja aastase-kõik õed- kasvatada võtnud Ojala. «Vaesematel peredel pole aga lihtsalt võimalusi laste suvise koolivaheaja sisustamiseks. Kõik ju maksab - piletid lasteüritustele, lõbustusparkidesse, kinno või loomaaeda. Nii need lapsed hulguvadki päevad läbi kampades. Aga kampades tehakse alati rohkem lollusi kui üksinda,» nentis ta.
«Kui veel Tallinnas riskilastega tegelesin,sõitsime alati suveks pealinnast ära Saaremaale. Laager kestis meil tervenisti kolm kuud, kasvatajad vaheldusid. Pidevalt ei toimunudki mingeid tegevusi, lapsed võisid näiteks raamatut lugeda või metsas jalutada. Aga lapsed olid linna ahvatlustest eemal, me teadsime alati, kus keegi parajasti viibis ja lapsed said iga päev korralikult süüa.»
Alates tänavu juulist juhib Inge Ojala päästeameti Võru korpuses sotsiaaltööd. «Võrus on vaesus suurem kui Tallinnas, kuid inimesed elavad kogukonnas, hättasattunuid aidatakse. Tallinnas on vaesusesse langenud noorte järgmine samm tihti kuritegevus, kuid Võrus mitte. Siin on elu palju turvalisem ja kuritegevust vähem. Aga eks tegelik töö algabki meil sügisel,» ennustas ta.
Kuidas saaksid vähekindlustatud pered oma lastele augustikuuks siiski tegevust leida? «Keegi ei tohiks häbeneda abi küsida. Kindlasti tasuks pöörduda oma kodukohajärgsesse lasterikaste perede liidu või ühingu poole. Ja kiriku poole. Vahet pole, on nad metodistid, baptistid või nelipühilased. Kõik kirikud on ikkagi inimeste abistamiseks loodud,» nentis Ojala.