Teeservis kohtab varasemast rohkem kährikuid

See kährik leidis oma lõpu autorataste all Tallinna-Tartu maanteel. Foto: Toomas Huik

Viimane kuu on toonud ohtralt teateid maanteedel ja metsaservades uitavatest kährikutest – nende arvukust on suurendanud külm talv ja vaktsineerimised marutaudi vastu.

Keskkonnateabe keskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil sõnas, et sagedased kokkupuuted kährikutega on suvekuudel mõneti ootuspärased. Kevadel sündinud kutsikad on saanud vanemaks ja rohkem ringi liikuma hakanud.

Loomade arvukust on märgatavalt suurendanud ka veterinaar- ja toiduameti korraldatud iga-aastased marutaudivastased vaktsineerimised, mis on suunatud nimelt kährikutele ja rebastele. «Inimene on vaktsineerimistega võtnud kährikutelt ära ühe olulise suremusteguri,» lausus Männil.

Kährikute koguarvu Eestis ta siiski pakkuda ei julgenud, sest tegu on liigiga, kelle populatsioon kõigub aasta lõikes palju. «Kui kevadel on neil üks arvukus, siis sügisel võib see olla kaks ja pool korda kõrgem, talve jooksul kukub aga taas,» selgitas Männil.

Magasid talveund
Möödunud karm talv on teine põhjus, miks kährikud tänavu nii palju silma jäävad. «Kui on pehme talv, siis hulguvad nad palju ringi ja nälgivad surnuks, sel aastal magasid nad aga tõenäoliselt korralikult oma uinaku ära,» selgitas Tartu Ülikooli zooloogia õppetooli lektor Harri Valdmann.

Ta lisas, et vaktsineerimiste mõjul on kährikute arvukus olnud tõusuteel juba viimased kaks-kolm aastat. Kuivõrd suurt mõju kährikute levik Eesti ökosüsteemile täpselt avaldanud on, Valdmann värskete andmete puudusel siiski öelda ei söandanud.

Nakkuse oht
«Kui aga 90ndate alguses oli Eestis palju kähriku põhivaenlasi hunte, siis tundus, et metsiste ja tetrede arv liikus tõusujoones küll,» meenutas zooloog. Just maapinnal pesitsevad linnud ja kahepaiksed moodustavad suure osa väikekiskja toidulauast.

Peamine risk, mida kährikud pärast marutaudi taandumist inimesele kujutavad, on looma peensooles elutsev ehhinokokk-paeluss. Kuigi Eestis elavatel kährikutel seda seni avastatud pole, puuduvad Valdmanni sõnul ka vastavad põhjalikumad uuringud.

«Potentsiaalne oht on muidugi olemas, et kui põhielupaigad täituvad, tulevad kährikud elama linnadesse ja prügimägedele ning võivad nakatada ka inimesi,» lausus ta.

Valdmanni koostatud on ka ametlik kährikute ohjeldamiskava, mis annab ülevaate liigi seisundist Eestis ja asurkonna võimalikust reguleerimisest. Kava peaks keskkonnaministeeriumis arutlusele tulema sügisel.