/nginx/o/2014/11/06/3497689t1h1881.jpg)
Saksamaa riigipea Joachim Gauck kohtus Berliini saabunud Eesti, Läti ja Leedu presidentide Toomas Hendrik Ilvese, Dalia Grybauskaitė ja Andris Bērziņšiga, kes võtavad täna õhtul vastu Saksa ajakirjade kirjastajate ühingu (Verband Deutscher Zeitschriftenverleger) poolt Balti riikidele omistatud Kuldse Victoria auhinna Aasta Eurooplase kategoorias.
See on tunnustus meie kolmele riigile iseseisvuse taastamise, euroopalike väärtuste edendamise, Euroopasse lõimumise ning edukate majanduslike ja poliitiliste reformide eest, vahendas presidendi kantselei pressiesindaja.
President Ilves meenutas nelja riigipea kohtumisel, et käis äsja Bernauer Straßel Berliini müüri juures, mille langemisest möödub pühapäeval – 9. novembril – 25 aastat.
«Müüri langemine oli imeline hetk, mis andis lootust kõigile meile, kes me olime liigagi kaua olnud valel pool müüri. See andis meile lootust, et Euroopa võib olla ühtne, terviklik ja vaba,» ütles Eesti riigipea.
«Kahjuks näeme praegu, et Euroopa ei ole terviklik ja vaba. Me näeme varje eelmisest sajandist – varje, mida lootsime mitte kunagi enam näha. Me näeme külma sõja – ja laiemalt Teise maailmasõja – järgse julgeolekuarhitektuuri purunemist ning seda, et taas asendab reegleid ja riikidevahelisi kokkuleppeid toores jõud,» sõnas president Ilves.
«Euroopa jagamine, mis lõhestas Saksamaa kaheks ja jättis Balti riigid raudse eesriide taha, sai alguse 75 aastat tagasi sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktist. Me ei saa lasta enam kunagi salalepetel määrata rahvaste ja riikide saatust. Me ei saa enam kunagi jagada maailma mõjusfäärideks, mis hävitab iseseisvad riigid,» rõhutas Eesti riigipea. «Ühtki riiki ei tohi vaadelda mõne teise riigi tagahoovina, millel pole oma tahet ega eesmärke.»
Tema sõnul on meil parimad võimalikud liitlased, me ei ole üksi, nagu 75 aastat tagasi. «Meil on hea meel, et meie kolleegid Euroopa Liidus ja NATOs on toetanud vabadust, demokraatiat ning rahvaste õigust valida oma tee ja oma liitlased, astudes otsustavaid samme Venemaa agressiooni lõpetamiseks Ukrainas.»
Eesti riigipea rõhutas, et Saksamaa juhiroll Euroopas on tõeliselt oluline. «Kuna Ukraina konflikt pole kaugeltki lahenenud, loodame, et Saksamaa kasutab oma juhtrolli Euroopas veelgi aktiivsemalt,» ütles president Ilves.
«Me ei tea veel, kuidas taastada rahvusvaheline kord ning usaldus reeglite ja kokkulepete vastu, millele me varem tuginesime. Me ei tohi aktsepteerida külmutatud konflikte Euroopa Liidu lähinaabruses; me ei saa unustada Krimmi annekteerimist ja lihtsalt lasta sellel nii jääda. Ükski demokraatlik riik ei tohiks pöörduda tagasi tavapäraste suhete juurde olukorras, kus konfliktile puuduvad aktsepteeritavad lahendused,» lausus Eesti riigipea. «Turvaline maailm kõigile riikidele – nii suurtele kui ka väikestele – on selline, kus ka väikeriigid tunnevad end turvaliselt, kartmata oma suuremaid naabreid.»
Meie tugevus sõltub tugevast demokraatiast. Kaitstes vabu ja õiglasi valimisi, õigusriigi põhimõtteid, sõnavabadust, läbipaistvat otsuste tegemist, sallivust ja avatust, kaitseme ka oma vabadust ja julgeolekut, rääkis Eesti riigipea.