Valitsuse heakskiidu saanud riigikaitseseaduse eelnõu annab õiguse kasutada kaitseväge hädas olevate Eesti kodanike või Eesti elanike ja nende vara evakueerimisel välisriikidest.
Kaitsevägi saab õiguse evakueerida hädasolijaid välisriikidest
Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras ütles Postimehele, et tsiviilisikute evakueerimisoperatsioone on lääneriikide poolt viidud läbi eelkõige situatsioonides, kus asukohariik on langenud näiteks kodusõtta ning on tekkinud ootamatu vajadus relvajõudude toetusel isikuid ohutusse kohta transportida.
Kaitseväe juhataja sõnul on sellised juhtumid viimastel aastatel leidnud aset Liibanonis, Liibüas ja Egiptuses.
«Tegemist on rahvusvahelises õiguses aktsepteeritud kodanike kaitse kontseptsiooni ühe osaga, mida tänapäevases sõjalises terminoloogias kutsutakse mittevõitleja evakueerimise operatsioon, inglise keeles Non-Combatant Evacuation Operation ehk NEO. Vastavad kontseptsioonid on olemas mitmel Eesti liitlasriigil näiteks Suurbritannial, Kanadal, Belgial ja Ameerika Ühendriikidel. Samuti on NATO töötanud välja NEO kontseptsiooni, mida rakendatakse NATO liikmesriigi rahvusliku operatsiooni toetuseks,» rääkis Terras.
Seda, kas ja kui suurt kaitseväe üksust oleks vaja inimeste välisriigist evakueerimisel rakendada, saab Terrase sõnul hinnata konkreetses situatsioonis ning ohuhinnangu alusel.
Eelnõu järgi teeb otsuse kaitseväe kasutamise kohta inimeste evakueerimisel valitsus. Rahvusvahelise praktika kohaselt toetatakse seda tüüpi operatsioonidega välisministeeriumi, kellel on üldjuhul konsulaarabi andmise juhtroll.
Kaitseväe juhataja hinnangul on ta täna valitsuse heakskiidu saanud riigikaitse seadusega rahul.
«Tänaseks väljatöötatud riigikaitseseaduse eelnõu arvestab muutunud rahvusvahelise julgeolekuolukorraga, sõnastab selgelt, et riigikaitse ei ole vaid kaitseväe, vaid kogu riigi ja rahva ülesanne ning muudab riigikaitseliste protsesside ettevalmistamise ja läbiviimise lihtsamaks ning läbipaistvamaks,» rääkis Terras.
Ta märkis, et täna on rahu- ja sõjaaegne riigikaitse reguleeritud erinevate seadustes, kuid reaalselt on kadunud selge piir rahu- ja sõjaaja vahel. Kolmandast seadusest peab lugema rahvusvahelise sõjalise koostöö kohta, mis on üheks osaks riigikaitseks ning kaitseväe oluline prioriteediks. Eelnõu seob need seadused tänapäevast julgeolekukeskkonda arvestavaks dokumendiks.
«Riigi kaitsmine nõuab meie kõigi ühist pingutust ning seetõttu on positiivne, et laiapindse riigikaitse põhimõtted on sätestatud seaduse tasemel,» lisas ta.
Terrase sõnul ei oskaks ta praeguses riigikaitseseaduse eelnõus midagi muuta.
« Enne seaduse muutmist tuleb see esmalt vastu võtta ja rakendada ning peale seda praktika käigus hinnata, kas ja mida muuta tuleks. Ükski seadus ei ole lõpuni täiuslik, võimalike muudatuste väljaselgitamiseks on igapäevane rakendamine,» sõnas Terras.
Eelnõu muudab kaitseväe välismissioonidel osalemise paindlikumaks. Kui praegu annab riigikogu kaitseväele mandaadi konkreetsel välismissioonil osalemiseks, siis riigikaitseseaduse eelnõu järgi annab parlament kaitseväele üldise mandaadi missioonidel osalemiseks, mis annab valitsusele vabamad käed kiireloomulisel missioonil osalemise otsustamiseks.
Terrase sõnul on väga heaks näiteks on Eesti Kaitseväe osalemine Kesk-Aafrika Vabariigis toimunud operatsioonil, kus olulisel kohal lisaks meie sõjalisele ettevalmistusele oli võime reageerida kiirelt ja paindlikult. «Just selles suunas on oluline ka edasine liikumine,» lausus kindralmajor Terras.