Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2010/08/08/414959t1h3936.jpg)
Restauraator Tõnu Parmaksoni sõnul polnud Väike-Maarja kiriku tornikiiver ankurdatud ehk torni seinte külge kinnitatud ning selliseid torne on Eestis mitmeid.
Paljud tornikiivrid on torni külge kinnitamata, sest selline oli 19. sajandil levinud ehitusviis, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».
Samas on Väike-Maarja tornikiivri 1873. aastast pärit alusraam heas seisukorras - osa sellest materjalist saab uue kiivri ehitamisel kasutada.
Kui võrrelda Väike-Maarja kiriku tornikiivrit teiste Eesti tornikiivritega, siis läheksid paljud neist Parmaksoni sõnul tunduvalt väiksema tuulekiirusega lendu.
Probleem on Parmaksoni arvates selles, et kirikute hooldamiseks on riik liiga vähe kulutanud ning kirikutel puuduvad piksevardad ja signalisatsioonisüsteemid.
Väike-Maarja kiriku taastamiseks on praeguseks fondi arvele laekunud ligi 30 000 krooni, kuid tarvis läheks hinnanguliselt kolm miljonit krooni.