Päevatoimetaja:
Mai-Brit Jürman

Linnaosavanem Karin Tammemägi jagas nädal enne valimisi rahva raha eest kinkekaarte

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Raul Sulbi
Copy
Põhja-Tallinna linnaosavanem Karin Tammemägi
Põhja-Tallinna linnaosavanem Karin Tammemägi Foto: Priit Simson

Seekordsest «Pealtnägija» loost selgub, et mullustel kohalikel valimistel Tallinnas kõige populaarsemate poliitikute hulka jõudnud Põhja-Tallinna linnaosavanem Karin Tammemägi käis vahetult enne valimisi oma linnaosa hooldatavate ja hooldajate juures, rääkis nendega juttu ja andis neile maksumaksja raha eest ostetud apteekide kinkekaarte.

Oponendid on üritanud juba aastaid tõestada, et Põhja-Tallinna linnaosavanem kulutab enne valimisi maksumaksja raha oma isiklikuks poliitpropagandaks. Tammemägi on tellinud nii riigikogu kui ka kohalike valimiste eel oma fotoga linnaosa kalendreid, kutseid ja plakateid. Politsei ja prokuratuur on algatanud Tammemägi suhtes kaks kriminaalasja, aga neist esimene lõppes keskerakondlase võiduga ja ilmselt lõpeb ka teine.

Nii on täiesti loogiline, et opositsioon ei vaevu isegi enam avalikult häält tõstma, kui nn teflonpoliitik Tammemägi võtab justnimelt valimiste eel kätte ja korraldab linnarahva raha eest mingi järjekordse aktsiooni või kampaania. Näiteks kutsub kuus kuud enne valimisi rahvast üles sõdima Kopli prügilaga, mille vastu on elanikud ise võidelnud juba kuus aastat ja mille tegevust on linn heaks kiitnud ligi 20 aastat. Või jagab enne valimisi isiklikult ligi sajale abitule ja nende hooldajale tuhandete eurode eest kinkekaarte, mis on ostetud linna raha eest!

Jah, «Pealtnägija» käes on dokumendid, mis räägivad must-valgelt sellest, et mullu 8. oktoobril ehk kaks päeva enne eelvalimiste algust andis linnaosavanem Tammemägi korralduse osta 2593 euro eest apteekide kinkekaarte, mille ta viis isiklikult koju kätte vähemalt 87 Põhja-Tallinnas elavale puudega inimesele või nende hooldajale. Ühe kinkekaardi saaja, proua Imbi sõnul anti linnaosavalitsusest talle eelnevalt teada, et Tammemägi tuleb külla.

Et asi oleks selge, tuleb kinkekaartide lugu veidi detailsemalt lahti kerida. Ja arvestades delikaatset infot, siis ei avalda «Pealtnägija» nende kolme naise andmeid, kes olid valmis rääkima kohtumisest Karin Tammemägiga.

Esiteks – põhjus. Nagu selgub Karin Tammemägi korralduse seletuskirjast, osteti kinkekaarte Põhja-Tallinna linnaosas elavatele omastehooldajatele ja hooldatavatele tänuks selle eest, et nood osalesid intervjuudes, mis puudutasid tugiteenuseid, toetusi ja abi arendamist! Kõlab ju loogiliselt, vähemalt paberi peal.

«Küsisime väga erinevaid küsimusi, kõigepealt seda, kuidas nad on rahul nende teenustega ja kuivõrd nad on kursis nende teenustega, mida me pakume,» selgitas linnaosavanem.

Kinkekaardi saanud Valentina sõnul küsiti vaid, «kuidas läheb, milline on seis». Samuti kinkekaardi saanud Tiiu meenutas, et külaline tundis huvi, mis valmistab muret ning soovitas probleemide korral tema poole pöörduda. Seejärel andis Tammemägi naisele kinkekaardi.

Niinimetatud intervjuu tulemusi ei saa ühestki dokumendist lugeda. «Meil on oma märkmed, seal me panime kirja olulise informatsiooni, mida ühe või teise inimese puhul edasi teha. Näiteks kasvasid sealt välja sellised küsimused, et tuli mõnd korterit kohandada puudega inimese jaoks. Tuli anda päris palju informatsiooni, millised on toetuse võimalused,» rääkis linnaosavanem.

Ehk siis linnaosa vanem väidab, et toimus intervjuu. Kolm naist, kelle «Pealtnägija» juhuvalikuga nimekirjast üles otsis, väidavad, et ei tea intervjuust aga midagi – oli kõigest tavaline vestlus.

Tammemägi väitel planeeriti intervjuude jaoks ühe perekonna kohta umbes 40 minutit, aga see aeg kõikus poolest tunnist tunnini. «Kelle jaoks oli intervjuuaega rohkem, kelle jaoks vähem, olenevalt kuidas inimene oli häälestatud ja palju tal oli aega ning palju tal oli muresid.»

Kinkekaardi saajad Tiiu ja Valentina kinnitasid aga, et üle 15-20 minuti vestlus ei kestnud.

Kaks naist väidavad, et nägid linnaosavanemat nädal enne valimisi elus esimest korda ehk kunagi varem ega hiljem ei ole Karin Tammemägi neil külas käinud ega rahalisi kinke toonud.

Teiseks – ajastus. Naised ei mäleta, millal linnaosavanem neile 10-eurosed kinkekaardid tõi, ent see oli nende väitel enne valimisi. Korraldus, millega Tammemägi lasi linnaosa reservfondist apteekide kinkekaardid kinni maksta, on allkirjastatud 8. oktoobril ehk kaks päeva enne eelhääletuse algust ja 12 päeva enne valimispäeva. Tammemägi aga väidab, et kinkekaartide eest maksti tagantjärele ning tegelik külastusring tehti 10. septembrist kuni 4. oktoobrini. Ehkki küsimus on vaid päevades, ei ole Tammemägi väitel kinkekaardiaktsioon ikkagi mitte mingit pidi seotud valimistega.

«Ma olen inimeste kodudes käinud erinevate programmide raames erinevatel aastatel. Pea kõikidel nendel aastatel, kui ma olen linnaosavanem. Küsimus on, et millal seda siis tohib teie arvates teha ja millal ei tohi. Minu arvates seda peabki tegema aastaringselt ja sõltuvalt sellest, mida tahetakse saavutada, tuleb ka vastavaid vahendeid kasutada,» rääkis Tammemägi.

Tõepoolest, kõik kinkekaardi saanud naised teatasid väga selgelt, et mingit poliitpropagandat Tammemägi kinkekaarte andes ei teinud ja partei tikutoosi esikusse kogemata ei unustanud.

Tallinna linnavolikogu liikmel ja revisjonikomisjoni esimehel, sotsiaaldemokraat Hanno Mattol pole kahtlustki, et kinkekaardid olid puhtalt poliitpropaganda.

Tähelepanuväärne on, et tegelikult avastasid seninägematu valimiseelse kinkekaartide jagamise juba sel kevadel-suvel linnavolikogu revisjonikomisjoni sotsidest liikmed. Kuid nagu opositsionäär väitis, ei leitud selles midagi kriminaalset ja seetõttu ei peetud vajalikuks politseisse avaldust teha.

Hanno Matto sõnul oli kinkekaartide jagamine Tammemägi poolt selgelt maksumaksja raha kulutamine ja poliitpropaganda, kuid mingeid meetmeid rakendada ei saa. «Seda on ebameeldiv tunnistada, aga kõik see tegevus oli seaduslik,» möönab Matto.

Riigikogu erakondade rahastamise järelevalve komisjoni aseesimees Kaarel Tarand selgitas, et kui valimiseelses situatsioonis teeb keegi kingitusi, siis see annab talle konkurentsieelise. «Isegi kui keegi selle juures ei öelnud, et valige mind, siis sõnatu žest on ju ilmselge. Ja see, kuidas sa inimesele meelde jääd... kõik need ukselt-uksele kampaaniad on ju selleks mõeldud, et sa valijale meelde jääksid ja seda poliitikud usinasti teevad. Aga kingitusi peavad nad tegema oma raha eest ja avalikult deklareeritud raha eest, mitte et see tuleb kuskilt välja. Tallinna valija peaks selle peale väga kuri olema,» rääkis Tarand.

Kaarel Tarand, kellele Karin Tammemägi ja tema trikid on juba vanad tuttavad, tahab kinkekaardikaasuse esimesel võimalusel komisjonis luubi alla võtta. Miks jagati kinkekaarte just enne valimisi; oli see ikkagi intervjuu või lihtsalt vestlus; kus ja millisena kajastub intervjuude tulemus jne.

«Siin ei ole midagi väga vaja üles leida või juurelda väga, et kas poliitik, kandideerimise ajal, aktiivse valimiskampaania perioodil enne hääletamist, saab kasu, kui ta teeb kinke, saab teistega võrreldes eelise... loomulikult ta saab kasu!,» kinnitas Tarand. «Jah ta sai kasu, ta sai eelise, mida ta poleks tohtinud saada. Järelikult raha tuleb vähemalt tagasi maksta. Seda eelist valimistulemuse näol me ära võtta enam niikuinii ei saa. Et kui sealt tuli lisahääli, see ei ole tuvastatav. Kui pääseb karistuseta, kasutab neid samu võtteid järgmisel korral uuesti,» lisas ta.

Tagasi üles