Päevatoimetaja:
Sven Randlaid
+372 666 2387
Saada vihje

Mikko: mehed on lihtsalt harjunud domineerima

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Marianne Mikko
Marianne Mikko Foto: Peeter Langovits ("Postimees")

Europarlamendi saadik, sotsiaaldemokraat Marianne Mikko peab meeste domineerimist ühiskonnas võimu küsimuseks, mitte evolutsiooniliselt väljakujunenud sugulise valiku teooria tõestuseks.

TÜ loomade füsioloogilise ökoloogia professor Peeter Hõrak kirjutas tänases Postimehes, et ühiskonnas esinevad sooerinevused nii elueas kui sissetulekutes on kooskõlas sugulise valiku teooriaga, mis räägib sellest, et isased peavad sigimiseks võistlema emaste tähelepanu eest ning sellest võib leida seletusi nii nende riskialtima käitumise kui suurema esindatuse kohta juhtivatel ja kõrgepalgalistel töökohtadel.

Mikko sõnul on Hõraki artikkel küll intrigeeriv. «Et asi oleks kohe algusest peale selge, siis pidanuks ta pealkirjastama oma kirjatüki «Miks elavad isased vähem kui emased?»» leidis ta.

Mikko tunnustas professori mõtteavaldusi, ent poliitikuna ta selliste arvamustega ei nõustu. «Ühiskonna taandamine vaid paaritumisaktiks on minu meelest meelevaldne ja sellele ei ole võimalik alla kirjutada.»

«Ka kõrgetel kohtadel töötamine evolutsioonist tingitud põhjustel on intellektuaalselt huvitav, aga mitte väga tõsiselt võetav argument,» leidis Mikko.

«Tegelikult on see võimu küsimus. Aastasadadega on mehed harjunud maailmas domineerima, ka Eestis. Võimu niisama lihtsalt käest anda on võimatu. Võim on ju kapital,» arutles poliitik. «Euroopa Liitu astudes oleme astunud aga ka uude mänguruumi, kus on juba aastakümneid kombeks, et meestel ja naistel on võrdsed võimalused mitte ainult paberil, vaid ka reaalse võimu jagamisel.»

«Varem või hiljem oleme sunnitud ka meie, eestlased, otsuseid langetama nii meeste kui ka naiste huvisid selgelt silmas pidades. Ehk teisisõnu - otsuselangetaja on nii mehe kui ka naise näoga. Võiksime pigem varem kui hiljem Euroopa Liidu eksperte kuulata, kuidas seda aeganõudvat, kuid vääramatut protsessi tsiviliseeritud viisil alustada,» leidis Mikko.

Tagasi üles