Tallinnas keelatakse alkoholi müümine väikepoodides ja tanklates

Uus määrus võib lõpetada ka Wismari tänaval ühe elumaja keldris asuva Euro Alkoshopi tegevuse, sest kauplusel võib nõutavaid ruutmeetreid väheks jääda. Foto: Mihkel Maripuu

Linnavalitsus arutab täna linnavolikogu määruse eelnõu, mis näeb teiste piirangute seas ette, et alkoholi müüvate kaupluste üldpind peab olema vähemalt 150 ruutmeetrit.

Samuti keelatakse eelnõu järgi alkoholimüük poodides, mille sissepääs asub vähem kui 50 meetri kaugusel mõne õppeasutuse või huvikooli peasissepääsust. Piirang kehtestatakse ka spordiüritustele, kus võib alkoholi müüa «üksnes selle kaubagrupi jaoks eraldi piiratud alal asuvas müügikohas või müügikohtades». Samuti keelab töös olev määrus alkoholimüügi kütusetanklates.

Piirangud tunduvad karmid, kuid üks eelnõu koostajatest, Tallinna ettevõtlusameti hinna ja tarbijakaitse osakonna juhataja Aave Jürgen soovitab vaadata Tallinna kaubanduspilti tervikuna. «Tallinnas on oktoobrikuu seisuga umbes 2000 alkoholimüügikohta. Neist 1161 on toitlustusasutused, kus pakutakse ka alkoholi. 237 kohas tegeldakse alkoholi hulgimüügiga ning neid kauplusi, kus koos muu kaubaga müüakse ka alkoholi, on 619,» loetles Jürgen.

Vähemalt 150 ruutmeetri suuruse üldpinna piirang puudutab tema sõnul ainult kauplusi ja nende kaupluste hulgas on ka kõik suuremad ja väiksemad kaubanduskeskused. Neid alkoholipoode, mille üldpind jääb alla 150 ruutmeetri, ei tohiks Jürgeni sõnul eriti palju olla.

Üldpinda arvestatakse Jürgeni sõnul lihtsuse huvides. «Kui kauplus asub rendipinnal, siis on kaupluseomanikul leping, kus ruutmeetrid kirjas. Kui kauplusepidaja on ka ruumide omanik, siis saame üldpinna registrist teada,» selgitas Jürgen.

Lihtsuse huvides ei laiendata alkoholimüügi piirangut ka koolieelsete lasteasutuste läheduses. «Tänapäeval kuuluvad lasteaedade alla ka suvalises kortermaja korteris asuvad lastehoiud, nii et selle sätte kontrollimine käiks lihtsalt üle jõu. Pealegi läheb laps lasteaeda üldjuhul vanema käekõrval, nii et ta ei sattu üksinda viinapoe juurde seiklema,» selgitas Jürgen ning lisas, et alkoholireklaam on ju lasteaedade läheduses nagunii keelatud.

Küsimusele Tallinna prantsuse lütseumist mitte päris 50, küll aga 60–70 meetri kaugusel asuva Regalia alkoholikaupluse kohta vastas Jürgen, et tegemist on erandliku juhtumiga. «Me tahame kehtestada üldisi reegleid, seda eelnõu ei koostatud selleks, et ühte või teist alkoholikauplust kinni panna. Niisuguseid erandlikke ja piiripealseid juhtumeid on ilmselt teisigi.»

Üks niisugune erand on ka näiteks Videviku ja Planeedi tänava nurgal asuv alkoholikauplus. Tegelikult asub pood Tallinna humanitaargümnaasiumist üle tee, aga et kooli ametlik aadress on hoopis Koidu 97 ning ka kooli peasissepääs asub teisel tänaval, siis pole poel vaja sulgemist karta, kui üldpinna ruutmeetrite arv on piisav.

Küll aga teeb kavandatav määrus meele mustaks Wismari ja Kapi tänava nurgal ühe elumaja soklikorrusel poodi pidaval Tatjanal. Poe aknal on kiri «Euro Alkoshop» ja alkohol on seal mitte küll ainus, kuid igal juhul väga oluline müügiartikkel. «No milleks niisugust asja vaja on? Kuidas nad keelavad ära? Ma olen siia raha investeerinud, laenu võtnud. Ma peaksin siin veel vähemalt kolm aastat tegutsema, et siia sisse pandud raha enam-vähem tagasi saada. Mul on siin praegu kolm inimest tööl, just tahan neljanda töötaja võtta. Nemad kõik jääksid ilma tööta ja mina ka. Kes sellest võidaks?» küsis Tatjana.

Seejärel ta rahunes ning arvas, et kui kõik kaupluse käsutuses olevad ruutmeetrid kokku lugeda, siis võib-olla tuleb ikka 150 ruutmeetrit kokku.

Üks anonüümseks jääda soovinud väikepoodnik aga ütles, et rendileandja oli hiljuti tema ligi 120-ruutmeetrisele poepinnale veel umbes 40-ruutmeetrist laoruumi lisaks pakkunud. «Ütlesin talle, et mõtlen selle peale, kuigi mul tegelikult suuremat pinda vaja pole. Aga nüüd peab tõsiselt mõtlema, kas panna pood kinni või äri laiendada, sest ilma alkoholimüügita üksikut toidupoodi käigus ei hoia,» rääkis poodnik.

Aga eelnõu seletuskiri ütleb üsna selgelt, et just Tatjana-taolised väikepoodide pidajad on linnavalitsuse arvates kurja juur. Seal tsiteeritakse konjunktuuriinstituudi andmeid, mille järgi asus 2013. aastal 26 protsendile uuringus osalenud inimestest lähim alkoholimüügikoht elumajas või naabermajas ning ligi 60 protsendile vastanutest kümne minuti tee kaugusel. «Vähendamaks taoliste kaupluste arvu ning võimalust saada alkohol kätte vaid mõneminutilise jalutuskäiguga, suurendatakse kaupluse üldpinnale kehtestatud minimaalset määra 75 ruutmeetrilt 150 ruutmeetrile,» öeldakse eelnõu seletuskirjas.

Piirangust pääsevad vaid sadamas ja lennujaamas asuvad kauplused. Samuti võib Eesti vabaõhumuuseumis asuv külapood spetsiaalselt muuseumi jaoks toodetud alkoholi rahumeeli edasi müüa.

Eelnõu järgi peaksid piirangud jõustuma 1. juulil 2015.