/nginx/o/2014/11/04/3491365t1h0ec2.jpg)
Tallinna kunstigümnaasiumi tarbekunsti korrusele uue põrandalahenduse leidmiseks korraldatud disainikonkursile laekus kokku 17 kavandit, millest parimaks osutus nimeka arhitekti Jan Skolimowski ja tema ehtekunstnikust abikaasa Birgit Skolimowski koostöös valminud vastastikku asetsevaid pliiatseid kujutav põrandaplaan.
Lincona eestvedamisel toimunud disainikonkursi eesmärk oli ettevõtte juhatuse liikme Sven Erslingu sõnul kaasata sisearhitekte pakkuma julgeid lahendusi, milline võiks üks õppeasutuse põrand välja näha. «Tänapäeval ei pea linoleum tähendama igavat ühevärvilist põrandat, mis paljudele nõukaajast tuttav on. Mitmekesine värvivalik pakub erinevaid disainivõimalusi ja seda võiksid arhitektid julgemalt kasutada ning oma klientidele välja pakkuda,» lausus Ersling.
Võidutöö autorite sõnul lähtuti Kunstigümnaasiumile põrandalahenduse disainimisel iga kunstniku käepikendusest ja töövahendist - pliiatsist. «Tegemist on töövahendiga, mis hoolimata tehnoloogia võidukäigust on jäänud kunstniku lauale,» ütles Birgit Skolimowski. «Ruumilise pliiatsi mulje saavutamiseks kasutasime kollase linoleumi erinevaid varjundeid. Selleks, et sooja alatooniga pliiatsite kujundid esile tuleksid, kasutasime taustaks külma tooniga helehalli linoleumi,» selgitas Jan Skolimowski.
Kunstigümnaasiumi direktor Märt Sults on rahul, et just tarbekunsti korruse põrand uue ja põneva katte sai. «Ma loodan, et uus ja tunnustatud arhitekti disainitud põrand aitab kaasa ka meie kooli õpilastele vabale mõttelennule oma projekte veelgi loovamalt lahendada,» ütles Sults.
Erslingu sõnul oli ettevõtmise teine eesmärk koolitada spetsialiste nii aluspõranda kui ka linoleumi paigaldamise aspektist. Augustis läbi viidud Eesti haridusasutuste põrandakatete uuringust selgus, et mitmetes õppeasutustes, kus oli lähima viie aasta jooksul paigaldatud uus, rullmaterjalist põrandakate, ei oldud lõpptulemusega rahul. «Põhilised probleemid, mis välja toodi, oli ebatasane, lausa muhkliku väljanägemisega põrand ning narmendavad ühenduskohad. Oma kogemustest võime öelda, et esialgne hea väljanägemine muutub juba paari aastaga kardinaalselt kehva aluspõranda ja ebakvaliteetse paigalduse tõttu,» selgitas Ersling.
«Lõpptulemust ei mõjuta alati mitte see, kui odav või kallis on põrandakattematerjal vaid tihti hoopis see, kas aluspõrand vastab normidele ja milline on paigalduskvaliteet. Seepärast oleme võtnud südameasjaks põrandate paigaldusspetsialistide koolitamise, et tellijad võiksid lõpptulemusega rahul olla ning iga põrandakate peaks ajale ja koormusele vastu aastaid,» lisas ta.