/nginx/o/2014/11/03/3485835t1hce0c.jpg)
Sillamäe möödunud sajandi keskpaigas ehitatud neoklassitsistlik linnasüda võib tervikuna muinsuskaitsealuseks saada.
Sillamäe stalinistlik osa tahetakse tervikuna kaitse alla võtta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neljapäeval arutasid muinsuskaitseameti ja Sillamäe linnavalitsuse esindajad Sillamäe kesklinna muinsuskaitseala moodustamist, kirjutab Põhjarannik.
«Riikliku kaitse kehtestamise eesmärk pole kindlasti bürokraatia suurendamine, vaid Sillamäe kui Eesti kontekstis väga unikaalse arhitektuuriansambli esiletõstmine ja selle pikaaegsele säilitamisele kaasa aitamine,» ütles Põhjarannikule muinsuskaitseameti ehitismälestiste peainspektor Triin Talk.
«Hilisema tekkega linnad ei ole terviklike kooslustena Eesti kultuurimälestiste nimekirjas esindatud. Projekti «Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs» raames kaaluti Eesti uuema arhitektuuripärandi väärtusi ja leiti, et Sillamäe kesklinn, kus on väga hästi säilinud sõjajärgsele stalinistlikule linnaehitusele iseloomulik planeerimisviis ja arhitektuur, on väärt esindama riiklike kultuurimälestiste seas 20. sajandi linna,» ütles Talk.
Sillamäe kesklinn ehitati tervikliku uusklassitsistliku linnana välja 1940. aastate teises pooles, 1949. aastal sai Sillamäe ENSV ministrite nõukogu arhitektuuri alal I preemia. Sillamäest kujunes Eesti oludes ainulaadne linn, mis kandis uhket nimetust − heakorrastatud linna tüüpi tööstusasula.
Linna jõuti mõne aastaga ehitada 70 kahe- ja kolmekorruselist ja 280 ühekorruselist elumaja, 12 hoonest koosnev haiglakompleks, mitu lasteaeda ja -sõime, keskkool, kultuurimaja, kaks kinohoonet, täitevkomitee hoone, kauplusi ja sööklaid. Pärast sõja lõppu maatasa tehtud asula kohale oli mõne aastaga ehitatud terviklik ja esinduslik linn.
Nõukogude ajal oli Sillamäe kõige salajasem asustatud punkt Eestis. Pikka aega ei olnud Sillamäed märgitud maakaartidele, linna aadressis kasutati koodnimetust ja linna sai sisse ainult erilubade alusel. Kõige selle põhjuseks oli linna rajatud täiesti salajane sõjatööstus. Kuna Sillamäe oli privilegeeritud seisus, sai seal stalinismi arhitektuuriideaale ellu viia luksuslikumalt ja kiiremini kui kusagil mujal.
Sillamäele saab samasuguse konservatiivse ja pärandit väärtustava arengu jätkamise korral ennustada tulevikku väga olulise vaatamisväärsuse ja turismilinnana.