/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2011/10/12/789358t1he6d2.jpg)
Kolm inimest surnuks sõitnud Mikk Seger leidis, et tal on vanglas liialt vähe isiklikku ruumi ning nõudis kohtus vanglalt hüvitist, kuid seda siiski ei saanud.
Liiklusmõrvar Mikk Seger pole rahul kambri suurusega vanglas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seger esitas Tartu vanglale kahju hüvitamise taotluse seonduvalt sellega, et tema kinnipidamistingimused vanglas ei vastanud tema hinnangul nõuetele ja selle tulemusena on ta tervis kahjustada saanud. Seger viitas Eroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele, kus on igale kinnipeetavale ette nähtud isiklikku ruumi neli ruutmeetrit. Seger märkis, et Tartu vangla ruumid on planeeritud ühele kinnipeetavale, kuid neisse on paigutatud kaks kinnipeetavat, mistõttu ei jätku kahele vangile kambris piisavalt ruumi ega õhku.
Seger nõudis vanglalt hüvitiseks 2000 eurot, kuid vangla taotlust ei rahuldanud ning Seger pöördus kaebusega kohtu poole. Tartu halduskohus jättis lõppeval nädalal Segeri kaebuse siiski rahuldamata.
Kohus leidis, et kaebus on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele. Kohus leidis, et kaebaja kinnipidamistingimused on nõuetele vastavad, kaebaja inimväärikust ei ole alandatud, tema liikumist ei ole õigusvastaselt piiratud ega teda ei ole hoitud õigusvastaselt kinni lukustatud kambris. Seega ei ole vangla Segeri suhtes õigusvastaselt käitunud ja mittevaralise kahju nõude rahuldamiseks puudub alus. Samuti ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et Segerile oleks seonduvalt kinnipidamistingimustega tekitatud tervisekahjustusi.
Kohtus leidis tõendamist, et Segeri isiklik ruum kambris oli vähemalt neli ruutmeetrit ühe isiku kohta. Kohtu hinnangul ei saa mööbli tõttu ruumi vähenemine olla selliseks vangistustingimuseks, mis koos isikliku ruumiga arvestatuna tingiks kaebaja ebainimliku või alandava kohtlemise.
Kohus märkis muuhulgas, et kinnipeetavad ei viibi mitte ainult kambris, vaid liiguvad ringi elusektsioonis, külastavad spordisaali ning teevad jalutuskäike. Seega ei viibi nad kogu päeva jooksul kambris ning isegi kui kambri pind olekski väiksem, tuleks arvestada kõiki asjaolusid kogumis.
«Kambrisse on tagatud ka värske õhu ligipääs, kuna kambrites on paigaldatud ventilatsioonisüsteemid, mille abil tagatakse suletud akende korral kambris piisav õhuvahetus. Isegi kui kambris viibib kaks kinnipeetavat, täidab piisav ventilatsioonisüsteem kinnipeetavate hapnikuvajaduse,» märkis kohus.
2008. aasta detsembri keskel määras maakohus Segerile seitsme aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse, kuid arvestas sellest maha tema vahi all oldud kuus kuud. Lisakaristusena võttis kohus Segerilt juhtimisõiguse, mis laieneb kogu põhikaristuse kandmise ajale ning mida kohaldatakse ka kolme aasta jooksul pärast põhikaristuse kandmist. Segeri karistusaeg algas 23. novembril 2009 ja lõppeb 23. novembril 2016.
Süüdistuse järgi kihutas purjus Seger 2006. aasta 13. augustil kella 21.30 ajal Hondaga Pärnu poolt Rakvere suunas ning põrkas Vändra lähedal kokku peateele keeranud Chrysleriga. Chrysleris olnud 18-aastane rallisõitja Tauri Jürioja, tema sisekaitseakadeemias õppinud 22-aastane vend Siim Kivisild ja 24-aastane Raino Kullamaa hukkusid.
Politsei uurimisandmetel polnud Chrysleri juhil võimalik kokkupõrget vältida, sest auto oli jõudnud vasakpöördelt juba oma sõiduritta, kui suure kiiruse tõttu vastassuunavööndisse kaldunud Honda sellele otsa põrutas.
Lisaks süüdistatakse Segerit purjuspäi autojuhtimises 2005. aasta 11. detsembril Tartus Väike-Tähe tänaval, siis tabati mees Volkswagen Golfi roolist. Kuna Seger oli varem samalaadse rikkumise eest väärteokorras karistatud, algatati kriminaaluurimine ja noormees saadeti kohtu ette. Paraku jõudis ta veel enne protsessi algust taas purjuspäi autorooli istuda ning Pärnumaal üliraske õnnetuse põhjustada.