Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Kõuts ja Vooglaid taotlevad parlamendilt relvastatud piirivalve taastamist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tarmo Kõuts
Tarmo Kõuts Foto: Peeter Langovits

Endine piirivalveameti peadirektor viitseadmiral Tarmo Kõuts ja Tartu ülikooli (TÜ) emeriitprofessor Ülo Vooglaid algatasid kollektiivse pöördumise riigikogu poole, millega soovitakse taastada eraldiseisev piirivalve kui riiklik relvastatud organisatsioon siseministeeriumi valitsemisalas.

«Seoses drastiliselt muutunud julgeolekuolukorraga Euroopas kutsume kollektiivselt riigikogu muutma seadusi riigi julgeoleku tagamiseks välispiiril ning Eesti iseseisvuse ja rahva kaitsmiseks,» seisab pöördumises. «Peame vajalikuks, et taastatakse piiride valvamise ja kaitsmise võimekus, luues iseseisev ja vahetult välispiiri valvamise ja kaitsmisega tegelev asutus. Institutsioon, mis tagab riigi julgeolekut piirivalve tegevuspiirkonnas ning päästab inimesi Eesti merealadel ja piiriveekogudel.»

See tagaks pöördumise esitajate hinnangul Eesti piiride valvamise ja kaitsemise optimaalsete kulutustega ning samuti ka jätkusuutliku professionaalse piirivalve arendamise ja paindliku julgeolekukeskkonnaga kohandumise.

«Tänane Eesti piiri valvamine ei vasta praegusele julgeolekuolukorrale ja Schengeni nõuetele. Puuduvad vastav riiklik institutsioon, selgelt väljendunud poliitiline tahe aktsepteeritava piiriturvalisuse tagamiseks,» kommenteeris Kõuts, kes juhtis piirivalvet aastatel 1993-2000. Kõutsi hinnangul lammutati teguvõimas ja rahvusvahelisel tasemel tunnustatud Eesti piirivalve läbimõtlematute reformidega, millest kõige hävitavamaks osutus poliitiline otsus liita piirivalve politseiga.

«Meie piiriturvalisuse praegune seisukord võimaldab kadestamisväärse kergusega imbuda riiki relvastuse ja varustusega «rohelistel mehikestel» nii maismaa kui mere kaudu ning paljastamist kartmata infiltreeruda idapiiri äärse elanikkonna hulka,» märkis ta. «Meie nägemusel peaksid piiri valvama selge käsuliiniga, kompetentselt juhitud professionaalid, kelle arv vastaks hetkeolukorra nõuetele ja rahvusvahelistele standarditele koos parima varustuse, relvastuse, logistika ja kaasaegse tehnikaga. Soovime vältida universaalset politseinik-piirivalvuri mudelit, mida politsei- ja piirivalveamet pakub, kuna universaalsus võrdub pealiskaudsusega ja ei taga piiri valvamise jätkusuutlikkust.»

Kõutsi kinnitusel on ümberkorralduste tõttu märkimisväärselt langenud ka riigi võimekus korraldada merepäästet, mis seaduse kohaselt on piirivalve ülesanne. «Piirivalve merekordonid ja regionaalsed merepääste koordineerimise allkeskused on likvideeritud, laevastik kiratseb ning mereõnnetustele reageerimise aeg Eesti päästepiirkonnas on langenud poolelt tunnilt kahele tunnile.»

Pöördumise esitajate arvates peaks Eesti Euroopa Liidu ja Schengeni välispiiri valvamisel joonduma lähinaabrite Läti, Leedu, Soome ja Norra järgi, kus kõikjal valvavad ja kaitsevad välispiiri eraldiseisvad paramilitaarsed asutused siseministeeriumi alluvuses.

Hoiatava näitena mainitakse Leedut, kus politsei ja piirivalve liideti 1994. aastal ning kuus aastat hiljem oldi sunnitud nad taas lahutama.

Tagasi üles