Viljandi kriisinõustaja: inimesed otsivad abi, sest tunnevad hirmu

Pärast esmaspäevast koolitulistamist Paalalinna koolis pöörduvad inimesed kriisinõustaja poole eelkõige seetõttu, et tunnevad hirmu juhtunu kordumise ees, ütles Postimehele Viljandis sel nädalal õpilasi ja õpetajaid nõustav Reet Nigol. Seetõttu tuleb veenda kooliperesid, et tegemist on erandolukorraga ja kool on turvaline paik.

Täna andsid koolidirektor Aavo Palo ning kriisinõustaja ja Viljandi Rajaleidja keskuse juhataja Reet Nigol ajakirjanikele ülevaate, kuidas on möödunud nädal Paalalinna koolis.

Nigol rääkis, et teisipäevast alates on koolis olnud kaks Rajaleidja psühholoogi. Lisaks saavad inimesed pöörduda ka Viljandi Rajaleidja keskusesse ning nõustamisnumbrile. Kaasatud on ka kriisinõustajad Tiina Naarits ja hingehoidja Naatan Haamer. Samuti kliinilised psühholoogid ning vajadusel on ka arstid valmis kriisinõustamiseks.

Mitu klassi on saanud grupinõustamist, näiteks klassijuhataja kaotanud klass ning 9. klass, kus tulistaja õppis. Aavo Palo kinnitusel käivad kõik tulistamist pealt näinud noored praegu koolis ja üritavad argirütmiga taas harjuda.

«Kõige suurema toe said õpilased, kes seal tunnis olid. Järgmine grupp oli klass, kelle klassijuhataja õpetaja (hukkunud Ene Sarap - toim.) oli. Neile leiti kohe õpetaja, kes võttis selle klassi üle, et ei jääks muljet, et nemad on nüüd ilma toeta,» rääkis direktor Palo.

Abi on palunud ka teised koolid

«Oleme toetanud õpetajaid, et kui õpetaja jõuab ja suudab, on rahulik, siis see kandub ka lastele. Nõustatud on ka neid, kes ei olnud veerandi algul koolis ja nüüd neil on tekkinud hirm uuesti kooli tulla,» rääkis Palo.

 «Sageli inimene ei tule abi paluma. Oleme selekteerinud need välja, kellel olid lähedasemad suhted (õpetajaga – toim.) ja nendega nõustamist teinud,» nentis Palo.

Nigol nentis, et abi on palunud ka teiste koolide õpetajad ja lapsed. «Oleme käinud ka teistes koolides õpetajaid nõustamas,» nentis Nigol, ent ei soovinud täpsustada, millistes.

Samuti on palutud kogu maakonna koolide klassijuhatajatelt, et kui nad märkavad lapsi, kes käituvad teisel viisil, siis antaks neist teda. «Oluline on, et nimed jõuaksid nõustajateni. On lapsi, kes on hädas ja ei julge abi küsida,» nentis Nigol.

Praegu ei ole koolil veel ülevaadet, kui paljud on nõustajate poole pöördunud. See valmib ilmselt tuleva nädala kolmapäevaks. Neid inimesi on siiski kümneid.

«Olen olnud paaris olukorras, kus õpilasel on paha – ta tuuakse õpetajate tuppa, antakse esmaabi. See on reaalne pilt, seda on olnud. Olen olnud paari juhuse juures,» nentis direktor.

On neid, kes pöördumise asemel helistavad hoopis nõuandetelefonile. «Vanemad pöörduvad küsimustega, et mida teha, kui laps nutab ohjeldamatult või mida teha, kui laps kogu aeg küsib juhtunu kohta,» ütles Nigol.

Õpetajad pöörduvad telefonitsi seetõttu, et tunnevad hirmu, et äkki juhtub ka nende koolis midagi säärast. Lapsed seetõttu, et tahavad teada, mis ikkagi klassis juhtus ning sellest kõigest aru saada.

«Põhiline pöördumise põhjus on hirm. Koolis on inimesi, kes ei räägi eesti keelt. Hiina keele õpetajale rääkisin pikalt ja põhjalikult, et ta ei pea tundma hirmu. Peame selgitama, et see on erand ja seda ei või kohe uuesti juhtuda,» ütles kooli direktor.

Samas ei ole palju neid, kes koolist puuduksid. Ka ei ole õpetajaid töölt kõrvale jäänud. «Normaalse elu juurde tagasipöördumine on kõige parem,» ütles direktor.

Nõustamistega jätkatakse vähemalt järgmise nädala lõpuni.

Viljandi Paalalinna kooli 9. a klassi õpilane Vahur avas esmaspäeval saksa keele tunnis õpetaja Ene Sarapi pihta tule. Pedagoog suri sündmuskohal.