/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2014/10/14/3432095t1h45da.jpg)
Haridusminister Jevgeni Ossinovski saatis keeleinspektsiooni peadirektorile kirja, kaheldes, kas inspektsioon tõlgendab kakskeelsete tänavasiltide vahetamiseks ettekirjutusi tehes keeleseadust õigesti.
Ossinovski arvustas keeleinspektsiooni ettekirjutusi kakskeelsete tänavasiltide kohta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keeleinspektsioon kirjutas septembris Vaivara vallale, Narva-Jõesuu ja Kuressaare linnadele märgukirjad, milles nõudis kakskeelsete tänavasiltide väljavahetamist. Seejärel sai inspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk aga haridusminister Jevgeni Ossinovskilt kirja.
Tomusk ütles Postimehele, et minister andis teistsuguse tõlgenduse kohanimeseaduse rakendamise kohta. «Tema hinnangul peaks seadust teistmoodi rakendama kui keeleinspektsioon aastaid seda teinud on,» lausus Tomusk.
«Mina vastasin oma selgitusega, kuidas seda kohanimeseadust alati rakendatud on, see seadus kehtib aastast 2004, aga kohanimeseaduse sätted kehtivad juba eelmisest sajandist. Ega mul seda väga keeruline teha polnud,» ütles ta.
Tomusk tõdes, et see ei ole tavaline, et minister inspektsiooni ettekirjutuste kohta arvamust avaldab. «Ei mäleta, et seda varem oleks toimunud.»
Tomusk nimetas seda pigem mitteametlikuks kirjavahetuseks. Ossinovski pöördumine oli tema sõnul pisut emotsionaalne: «Aga kui tal selline arvamus oli, vaba inimesena võib ta seda ju teha.»
Ossinovski ütles Postimehele, et teda pani imestama, et kui mõni eramaja omanik on kinnitanud oma maja peale tänavanime nii eesti kui vene tähtedega, siis kas see on riiklikult nii oluline probleem, et «me peame inspektsiooni ametnike aega kulutama, et kirjutada neid ettekirjutusi. Ma lähtusin loogikast, et kuna seda tüüpi sildid ei kahjusta kellegi õigusi ning annavad muu emakeelega inimestele võimaluse silti lugeda, siis miks see ei võiks nii olla,» ütles ta.
«Vastavalt keeleseadusele tohib reklaamidele-viitadele eestikeelsele tekstile lisada ka vene, inglise või muus keeles tõlke juurde, tingimusel, et eestikeelne tekst on esimesel kohal ega ole halvemini vaadeldav. Selle analoogiaga mulle tundus, et see peaks laienema ka tänavasiltidele, ehk et eestikeelne tänavanimi peab olema, aga kui majaomanik tahab sellele lisada ka näiteks vene tähtedega kirja, siis ka see võiks seal olla,» selgitas Ossinovski.
Ta tõi näite, et seadus lubab rannarootsi piirkondades kirjutada siltidele ka rootsikeelse rööpnime. «Siit tulenevalt küsisin ma oma kirjas Ilmar Tomuskile, miks ei peaks siis saama eramaja omanik oma majale Vaivara vallas oma raha eest panna silti, kus on eesti keeles kirjutatud tänavanimi «Uus» ning selle alla «Уус».»
«Selle peale inspektsiooni peadirektor ilusti selgitas, et tänavasiltide panemisel tuleb juhinduda mitte keeleseadusest, nagu reklaamsiltide puhul, vaid kohanimeseadusest, kus on väga selge lause, et kohanimesid võib kirjutada ainult sellisel kujul nagu nad on kohanimeregistris,» ütles ta.
«Selle vastusega tuli mul igal juhul nõustuda. Spetsialist, kes on 10 aastat seda seadust niimoodi rakendanud, teab kindlasti minust oluliselt paremini seda,» lausus minister. «Tegemist oli minu asjatundmatusega,» nentis ta.