Stroomi kollektor läheb viimaks remonti

Stroomi ranna juures pinnase vajumist põhjustanud tunnelkollektori juures käib juba mõnda aega kõva töö. Järgmisel nädalal peaks olema pinnas stabiliseeritud ning siis asutakse kollektorit remontima. Foto: Sander Ilvest

«Oleme alustanud remondi ettevalmistamisega ning võtnud kasutusele ettevaatusabinõud keskkonnareostuse vältimiseks ja teenuse toimimise tagamiseks,» kinnitas ASi Tallinna Vesi kommunikatsioonijuht Mariliis Mia Topp.

«Tegemist on kahe erineva kollektoriga. Õismäe kollektori kaudu juhitakse heitvesi Haabersti,  Saue ja Tiskre piirkonnast. Samas Tihase kollektori kaudu heitvesi Kristiine ning Mustamäe piirkonnast. Tallinna Vesi tuvastas esimese pinnase vajumise Õismäe kollektori kohal mai kolmandal nädalal. Teostasime avariilised kaevetööd Õismäe kollektoril 9. juunist 2. juulini, mille tulemusel sai vajumine ning selle põhjused parandatud. Augusti lõpus tuvastati ulatuslikum pinnasse vajumine Õismäe kollektor kohal,  aga teises osas. Otsustasime avariilises korras välja vahetada avariilise lõigu ligi 100 meetrit piki Stroomi kergliiglusteed. Antud tööd on hetkel käimas. Tihase kollektori piirkonnas tuvastasime esimese pinnase vajumise alles oktoobri esimeses pooles, mis ajast on ka Tihase kollektor olnud väga terava tähelepanu all,» rääkis Topp.

Sellest, et Stroomi ranna lähedalt kulgevareoveekollektoriga on midagi viltu, andis märku järsku sisse vajunud pinnas. Nii tekkis Stroomi asfaldiga kaetud rannapromenaadi küllaltki sügav ja sile nõgu. Selle võtsid kohe omaks ekstreemspordihuvilised noored, kes olid isetekkelise rularambiga väga rahul.

Paraku suunati kergliiklejad vajunud kohast peagi mööda ning Tallinna Vesi alustas vajumise põhjuste uurimist. Mõni aeg hiljem tekkis sealsamas kõrval oleva Stroomi ranna külastajate jaoks mõeldud parklasse sügav koonusekujuline lohk. Ametnikud muutusid murelikuks. Koguni Tallinna linnapea Edgar Savisaar käis suure kaaskonna saatel olukorraga tutvumas. Murelikuks muutus ka keskkonnainspektsioon, sest tegemist on suure reoveekollektoriga, mille kaudu jõuab terve Mustamäe ja Kristiine reovesi ja sademevesi Paljassaare heitveepuhastusjaama.

Kuigi pinnas on seal vajunud, pole praegu karta, et reovesi pinnasesse pääseks. Praegu toimub sügaval maa all hoopis vastupidine protsess. «Tihase tunnelkollektor asub väga sügaval – kümne meetri sügavusel – ning nõrga kandevõimega pinnases,» selgitas Topp. «Kuna tunnelkollektorid on suured rajatised, on omanikel kohustus neid pidevalt kontrollida. See tähendab, et töötajad käivad kollektoris sees selle seisukorda kontrollimas. Seda oleme teinud ka selles tunnelkollektoris. Meie töötajad tuvastasid tunnelis praod, mille kaudu jookseb tunnelisse selle ümber olev pinnas ning jõuab koos heitveega reoveepuhastusjaama.»

Tallinna Vee tootmisdirektori Aleksandr Timofejevi sõnul koostatakse praegu remondiprojekti ja stabiliseeritakse kollektor, tõenäoliselt juba järgmisel nädalal asutakse tunnelit parandama.

Olukord on tema kinnitusel kontrolli all ning keskkonnareostuse ohtu esialgu ei ole. «Vähendamaks koormust Tihase kollektorile, oleme mitmetes punktides reovee ja sademevee ümber suunanud teistesse kollektoritesse. Samuti oleme paigaldanud suure võimsusega pumbad, mis võimaldavad juhtida reovee teiste torude kaudu kollektorist mööda Paljassaare reoveepuhastusjaama,» rääkis Timofejev.

«Selleks et olukorda kiiremini lahendada, oleme kaasanud nii Eesti parimad insenerid, muuhulgas Tallinna Tehnikaülikooli teadlased, kui ka spetsialistid emaettevõttest United Utilities. Samuti on töö planeerimisse kaasatud koostööpartnerid, kellel on väga palju kogemusi sügavate kaevetööde ja tunnelite ehitamisega,» lisas ta.

Timofejevi sõnul on selle kollektori peamine probleem ebastabiilne pinnas. «See tunnelkollektor on ehitatud 1989. aastal, seega on see 25-aastane. Selliste rajatiste eluiga peaks olema mitu korda pikem, kuna need asuvad väga sügaval maa all. Ent see tunnelkollektor asub ebastabiilses pinnases, mis on vett täis ja mille kandevõime on minimaalne,» rääkis Timofejev.

Tallinna Vesi on tema sõnul valmis ka mustaks stsenaariumiks, kui tunnel peaks kokku vajuma. «Selleks on ette valmistatud võimalus reovett ümber pumbata. Oleme juba praegu juhtinud osa reovett läbi teiste torude reoveepuhastusjaama ja oleme valmis alustama ülepumpamist teistesse kollektoritesse,» ütles tootmisdirektor.

Tunnelkollektori remont algab niipea, kui vajumine on stabiliseeritud, tõenäoliselt järgmisel nädalal.