/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2011/01/06/494743t1hec26.jpg)
Aktiivseid lastevanemaid ja emasid koondavaid mittetulundusühingud nõuavad, et ka uues lastekaitseseaduse eelnõus oleks kirjas lapse õigus perekonnale ja vanematele, mis praegu sealt välja jäetud.
Lastekaitseseaduse eelnõus pole enam lapse õigust perele (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
MTÜ Emade ja Laste Kaitseks ning loomisel olev MTÜ Eesti Vanemad muretsevad, et võttes laste õiguste loetelu seadusest välja, muutub laste eraldamine perekonnast palju lihtsamaks. Lisaks rikuks nende hinnangul Eesti sedasi ÜRO Lapse õiguste konventsiooni, millega Eesti on ühinenud 1991. aastal.
Helga Kaur Bhomrah MTÜst Eesti Vanemad märkis, et vanemate esindajad osutasid sellele tähelepanu riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil toimunud arutelul. «Olime siiralt üllatunud, kui meie ettepanekud tagasi lükati, veelgi enam, neid naeruvääristati. Sotsiaalministeeriumi esindaja kui üks seaduse loojatest sõnas, et perekond Eestis oma traditsioonilises tähenduses enam ei eksisteeri ning seetõttu ei ole sellest mõtet enam rääkida,» märkis ta. «Kas väideti eeltoodut, tuginedes hiljuti riigikogus vastu võetud kooseluseadusele, meile paraku ei selgitatud.»
«Uue seaduse järgi ei kuulu seega võimalus kasvada ja areneda omas peres enam laste huvide hulka. Tähendab, et uue seaduse järgi toimides on lapsele ükskõik, kas elada oma perekonnaga või munitsipaalasutuses või riigiga määratud eestkostjaga,» imestas Kaur Bhomrah.
Lapsevanemate aktivistid soovivad vältida olukorda, et edaspidi on palju kergem eraldada lapsi perekondadest ja võtta vanematelt ära nende hooldusõiguseid, arvestamata lapse vajadust olla koos vanematega oma peres. «Selline olukord on laialt levinud Euroopa maades (Norras, Soomes, Ühendkuningriigis jne), kus perest eraldatakse mitu tuhat last igal aastal,» lausus ta.
Sotsiaalministeeriumi teavituse peaspetsialist Armo Vask tõdes, et lastekaitseseaduse eelnõus ei peetud vajalikuks lapse õiguseid sellisel kujul sätestada nagu seda on tehtud kehtivas lastekaitseseaduses: «sest et inimõigused (milleks on ka lapse õigused) on sätestatud põhiseaduses, samuti on ÜRO lapse õiguste konventsioon (millega lapse õigused rahvusvaheliselt kehtestatakse) riigisiseselt otsekohalduv.»
Küll aga peeti vajalikuks tuua paragrahvis 5 välja neli põhilist õigust: igal lapsel on sünnipärane õigus elule, ellujäämisele ja arengule; igal lapsel on õigus võrdsele kohtlemisele ilma igasuguse diskrimineerimiseta; kõigis lapsi puudutavates ettevõtmistes tuleb esikohale seada lapse huvid ning igal lapsel on õigus iseseisvaks seisukohavõtuks kõigis teda puudutavates küsimustes ning õigus väljendada oma vaateid.
«Lastekaitseseaduse eelnõuga sätestatakse mitmeid olulisi põhimõtteid laste õiguste ja heaolu tagamisel (mis sisustavad ka loomulikult lapse eest hoolitsemist ja tema kasvatamist): lapse heaolu mõiste, samuti lapsevanema ja last kasvatava isiku esmane kohustus tagada lapse heaolu ja õigused. Samuti lapse väärkohtlemise keeld ning lapse huvidest lähtumine, abivajava lapse ja hädaohus oleva lapse kohtlemise põhimõtted jne,» lisas Vask.