/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2014/09/16/3355285t1h3304.jpg)
Eesti õhuväe ülema kolonel Jaak Tarieni sõnul pole Venemaa sõjaväelennukite piirilähedastes lendudes midagi erilist ja paanikaks puudub põhjus.
Õhuväe ülem: Vene lennukite piirilähedased lennud pole ohu märk
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarieni sõnul on Vene sõjaväelennukite lähenemistest hakatud rohkem rääkima, kuid tegemist pole kindlasti otsese ohuallikaga Eestile. «Lennatakse nii nagu on lennatud aastakümneid. Ma ei jaga kuidagi seda paanikanooti, mis mõnedest kirjutistest kajastub, et see on midagi eriskummalist. Viimased 10 aastat, kui on toimunud NATO õhuturve ja meil on toiminud oma õhuseire, oleme jälginud selliseid lende ja NATO õhuturve on nendele ka adekvaatselt reageerinud,» rääkis kolonel Tarien BNSile.
«Aeg-ajalt käiakse huvipakkuvaid lende tuvastamas ja saatmas. See on tavapärane tegevus, see ei ole ainuomane ainult NATO-le – ka NATOsse mittekuuluvad riigid teevad tuvastuslende oma õhuruumi läheduses ja eskordivad huvipakkuvaid lennukeid,» selgitas Tarien. «Kui on piiririkkumised olnud, siis on sellest avalikkust teavitatud. Kui aga Eesti suveräänsust ei rikuta, siis tavapäraseid tuvastuslende ei näe me põhjust ära märkida. Samas, kui tuleb jutuks, siis me ei varja seda ka.»
«Transiit Venemaa ja Kaliningradi vahel on nüüd kaks aastakümmet kestnud ja see on üsna tavapärane. Jah, lendude arv on viimase paari aastaga tihenenud. Suur mõõnaperiood oli 2006-2008, mil lennati väga-väga vähe. Seal olid eelarvelised ja muud põhjused. Nüüd on nad oma sõjaväereformiga taastanud pilootide väljaõppetsükli ja lennatakse päris korralikus ulatuses, nii et lendude arv on suurenenud,» selgitas Tarien ja märkis, et ei ole mõtet piirilähedasi lende Ukraina kriisiga seostada.
Tarieni sõnul on õhupiirile lähenemiste puhul tegemist pigem hea tava rikkumisega. «Seda võiks teha teistmoodi ja Vene sõjalennukid võiksid loomulikult alati sisse lülitada oma transponderid, olla raadiosides lennuliiklusjuhtidega, nagu nad peaksid, ja andma eelnevalt ka lennuplaane. Nad alati ei tee seda, aga vahel teevad,» rääkis Tarien ja lisas, et Läänemere suhteliselt kitsas õhuruumis muudab transponderi mitte sisselülitamine lennuki tsiviillennujuhtidele tavaliselt nähtamatuks.
«Eestis me oleme lahendanud selle probleemi nii, et jagame oma sõjaväeradarite infot Lennuliiklusteenistuse ASiga, et nad saaksid ohutult tsiviillennukeid Vene sõjaväelennukitest eemale juhtida."
Tuvastuslennuks tõusevad õhku hävitajad kas Ämarist, Šiauliaist või Poolas olevast Malborki baasist. Vastavalt vajadusele ja valmisolekule annab Saksamaal Uedemis asuv juhtimiskeskus CAOC käsu hävitajail õhku tõusta ja õhumärk identifitseerida. «Vahel pole mitu nädalat ühtki tuvastuslendu ja siis tuleb neid mitu tükki järjest - see on vastavalt olukorrale õhuruumis, kas on mingi huvipakkuv lend või ei ole,» rääkis Tarien.