/nginx/o/2014/06/09/3102076t1h459c.jpg)
Põhja-Tallinna linnaosavalitsus alustas suvel ootamatult kampaaniat Paljassaares asuva OÜ Slops prügila vastu. Esiteks on see ootamatu, sest kohalikud on aastaid nõudnud linnalt prügila sulgemist ja saanud vastuseks, et kõik on korras, teiseks on see aga lausa skisofreeniline selle pärast, et linnaosa valitsus on aastaid prügilat soosinud ning ise andnud kõik load. Kolmandaks on see veider, sest prügila suletakse aasta pärast nagunii.
Tallinna linnajuhid on kuus kuud enne valimisi avastanud Tallinna linnast ootamatult prügila - prügimäe, mille pindala on suurem kui vanalinna Toompea osa, mis peagi kasvab üheksakordse maja kõrguseks ning mis on juba nii kõrge, et seda näeb lausa Stenbocki maja kõrval asuvalt vaateplatvormilt, vahendas ERR Uudised ETV saadet «Pealtnägija».
Keskkonnaameti keskkonnakasutuse juhtivspetsialisti Rein Urmani sõnul andis 2001. aastal prügila jaoks välja ehitusloa just Tallinna linn ise.
Kopli prügila vastase kodanikualgatuse eestvedaja Erik Poomi hinnangul on linnaosavalitsuse otsuse taga poliitika - praegu, enne valimisi on kasulik veeretada prügila probleemi riigi kraesse, öeldes, et riik ei tee midagi.
Sarnaselt Tallinna linnajuhtidele ei teadnud ilmselt ka enamik inimestest varem, et pealinna südamest vaid mõne kilomeetri kaugusel laiub hiiglaslik prügimägi, mis hakkas Paljassaare vanas savikarjääris kasvama tegelikult juba 1996. aastal.
«Kui siin oli see auk, mis iseenesest oli väga sügav, siis äriidee polnud ju paha. Paneme täis, välistame sellega servade vajumise - siia ju uppus inimesi, sest see oli vett täis -, katame augu täis, tasandame ära, et tulevikus ehk saab midagi ehitada,» selgitas Erik Poom.
Elanike kaebustele vaieldakse vastu
Kohalike elanike üks eestkõneleja Erik Poom rääkis, et prügilaga algasid jamad umbes 2008. aastal, kui karjäär sai triiki täis ja augu asemele hakkas kerkima juba mägi. Mida kõrgemaks see kerkis, seda pahasemaks naabrid muutusid.
«Mind isiklikult häirib see, et kui on lubatud ehitusprügi, siis ma olen ise korduvalt näinud, kuidas siia valatakse maha ehituskeemiat, kõike muud lisaks ehitusprahile. Kui sõitsid kodutänavale sisse, siis naabri aia õunapuude otsas rippusid prügikotid, piimapakid, mis iganes peenem jäätme sortiment, mitte ehituspraht. /.../ Ja see kõrgus paneb ikka kukla alla midagi tiksuma. Kui inimesed, kes on siin elu aeg elanud, räägivad, kuidas neil kadus ära merevaade, sest ühel hetkel oli mägi akna ees. Samuti ei saa suvel aknaid lahti hoida, sest on tolm. Üks naisterahvas kurtis, et temal on mingi allergiline reaktsioon, silmad muudkui kipitavad,» selgitas Poom.
Prügimäe naabrid on kaevanud igale poole kuhu iganes võimalik. Erafirmale Slops, kellele prügila kuulub, riigi keskkonnaametile, mille loa alusel prügila tegutseb, keskkonnainspektsioonile, mis teeb järelevalvet ning Tallinna linnale, kelle territooriumil eraprügila asub.
Keskkonnaameti keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Rein Urman kinnitas, et asutus on alati kaebustele reageerinud ning käinud olukorda kontrollimas. Samuti korjavad Slopsi töötajad majade juurde lennanud prahti ära.
«Meie viimase käigu juures me lendkilet ja sellist asja enam ei tuvastanud. Ei ole ka täna tuvastanud, et seal oleks ladestatud midagi sellist, mida keskonnakompleksloaga lubatud ei ole,» lisas Urman.
Seega, elanikud kaebavad, kuid prügila omanik, keskkonnaamet, inspektsioon ja Tallinna linn raiuvad juba aastaid vastu, et probleeme tõesti on, kuid need on olnud ajutised, üksikjuhtumid ning kiiresti likvideeritud.
Linn pööras kodanikualgatuse enda propagandaks
Sel kevadel kaotasid elanikud kannatuse ja käivitasid prügila vastu avaliku mässu. Läbi helistati toimetuste ajakirjanikud ja Facebooki loodi kommuun, millega liitus kiiresti üle 500 inimese. Mässajaid märgati, meedia avastas prügila ning tiris haisva äri koguni esikülgedele.
Edasi juhtunu sobib aga poliitkombinatoorika õpiku peatükki – kuidas kaaperdada valimiste eel linnakodanike algatus ja see oma propagandaks käänata. Meediakära peale ärkas augustis äkki Tallinna linn, kes aastaid raius vastu, et prügilaga on kõik korras. Linn kutsus nüüd elanikke riigi ja prügila vastu barrikaadidele linna televisioonis, ajalehes ja selleks spetsiaalselt loodud netiküljel.
«Meis tekitas tõsist kahtlust see, kas prügilasse ikkagi selliste kaebuste korral ladustatakse ainult ehitusjäätmeid, inimeste hirm on ka keskkonnareostuse osas. Prügimäe kõrgus, mis täna on umbes 20 meetrit, mõjub elanikkonnale rõhuvalt. /.../ Ja kui see on täna juba inimeste merevaate ära võtnud ja mõjub rõhuvalt, siis 10 meetri sinna juurde tekkimine süvendab seda tunnet veelgi,» rääkis Põhja-Tallinna linnaosavanem Katrin Tammemägi 15. oktoobril linnavalitsuse pressikonverentsil.
Tammemägi rääkis kogu linnameedia täis täpselt sama teksti, mida Kopli elanikud on kuus aastat raiunud nagu seinale.
Pool aastat enne valimisi käivitunud kampaania tipp on aga küsitlus, mille Tammemägi saatis linna raha eest ligi 27 000 linnaosa elanikule. Küsitlus ei ole keskerakondlikult rohelist värvi, kuid see rabas pikki aastaid prügilaga võidelnud kodanikuaktiviste oma selgelt hämava tooniga - justnagu oleks 5 aastat ametis olnud linnaosavanem Tammemägi nüüd äkki avastanud linnast kahtlase prügila, mis reostab loodust, on häbiplekk kogu linnaosale ja kerkib veel 30 meetrini. Ta tegi ka üleskutse, et ainult elanike abiga on linnal võimalik prügila tegevus peatada. Isegi oma üleskutse pealause on linn kodanikuaktivistidelt kopeerinud.
«Kui neil oleks siiras soov seda tegevust tõesti lõpetada, just ainult tänu inimeste soovile, siis ilmselt nad oleks ka kogukonna lehe ära maininud. Ma olen seda korduvalt ka palunud, et kui teete, siis pange ka viide, et on selline leht, kus saate jooksvalt silma peal hoida, kui midagi toimub või info ilmub. Seda viidet ei ole kordagi pandud. /.../ See tähelepanu on jäetud kiivalt endale,» rääkis Poom.
«On põhjust arvata, et märtsis on valimised tulemas ja see on eeltuurid valimistele. Mägi toimetab edasi, mahud saavad aastaga täis ja siirast huvi ei ole,» lisas ta.
Ehkki linnaosa valitsuse küsitluse idee iseenesest on juba arusaamatu, on ka selle tulemus läbikukkumine. Ligi 27 000 laialijagatud ankeedi peale tuli vaid 430 vastust. Seda on üle 100 inimese võrra vähem, kui Kopli elanike oma prügilavastases Facebooki kommuunis, mille idee linnaosa kaaperdas.
Prügilavastast kampaaniat ümbritsevad valed
Keskerakondlike linnajuhtide prügilavastane kampaania ägab valede ja hämamise all. Jutt käib linna kampaania ühest põhipaanikast, et riik ja tema organid on lasknud Koplisse rajada prügila, mis reostab loodust, varjab merevaadet ja kerkib veel uskumatu 30 meetri kõrguseks.
«Linn taunib, et täna on jõutud umbes 18 meetri kõrgusele ja igaühel on selge, et kui see mägi jõuab 30 meetri peale, siis see on ju absurdi tipp,» sõnas Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu. Ta rõhutas, et linn on igal juhul prügimäe 30 meetri kõrguseks kerkimise vastu.
Alles kuud kuud tagasi vastas Sarapuu arupärimisele, kus ta selgelt teatas, et Kopli prügilaga on kõik korras ning see kerkib 30 meetri kõrguseks. Tegelikult on linn ise selle kõik korduvalt heaks kiitnud.
Rein Urman selgitas, et juba 2001. aasta projektis on näha, et prügimägi kerkib 30 meetri kõrguseks. «Siin on lõiked eri suundadesse tulevasest planeeritavast prügila lasundist ja siin on selgelt näha 30 meetrit absoluuti,» tutvustas Urman projekti, millele on heakskiidu andnud erinevad linna ametkonnad: Põhja-Tallinna linnavalitsus, Tallinna keskkonnaamet, Tallinna tuletõrje ja päästeamet jne.
«Need otsused on tehtud üle kümnendi tagasi ja need on linna otsused. Linn ise kujundab oma ruumi, läbi ruumilise planeerimise ja läbi erinevate ehituslubade ja seda peab linna käest küsima,» märkis Urman.
Vastates küsimusele, kuidas saab tulla prügimäe 30 meetri kõrguseks kerkimine üllatusena, kui see on kirjas 2001. aasta ehitusloa kooskõlastusringi dokumentides, vastas Sarapuu, et niisuguseid dokumente linnal ei ole.
Lisaks valmis 2009. aastal eraprügila sulgemiskava, mille järgi oleks see ilmselt täna juba kinni, kui majandussurutis poleks planeeritud ehitus- ja lammutusjäätmete pealevoolu oluliselt vähendanud.
Akt, mis taas määras prügila kõrguseks 30 meetrit ja fikseeris, et sulgemise järel tuleb mäele roheala, sai linnalt taas kõik kooskõlastused, seejuures Põhja-Tallinnalt ajal, kui seda juhtis juba Karin Tammemägi.
Rein Urmani sõnul oleks linn saanud prügila sulgeda 2009.-2010. aastal, kui andis sulgemisprojektile kooskõlastuse. Sulgemisprojekti juures ei olnud tema sõnul kordagi näha, et linn selle 30 meetri kõrguseks kerkimise vastu võitleks.
«Sellist sulgemiskava mina näinud ei ole, nii et kui seda sulgemiskava mulle näidatakse, et see on koonusekujuline ja 30 meetri kõrgune, siis oleks seda päris põnev näha. Mina seda näinud ei ole,» vastas Sarapuu.
Ka vassivad linnajuhid, kui väidavad, et linn on korduvalt prügila teemal keskkonnainspektoritele kaevanud, aga riik on leige. Tõde on see, et inspektsiooni teatel on linn neile 4 aasta jooksul lihtsalt edasi saatnud viie elaniku kaebused ja kõik.
Sarapuu sõnul ei ole linn vassinud. «Tallinna linn ei ole mitte midagi vassinud, selles mõttes, et sulgemiskava on esitatud riigi keskkonnaametile, sulgemiskava on võimalik täna ringi teha ja meie ütleme täna inimestele, et see sulgemiskava on võimalik muuta paremaks, kogu see keskkond on võimalik muuta paremaks ja seda tulebki teha,» rääkis Sarapuu.
Kokkuvõttes: Tallinna linn oli see, kes prügila rajas; linn oli see, kes andis prügimäele ehitusloa ja müüs mäe aluse maa erafirmale Slops; linn on korduvalt heaks kiitnud selle, et prügimägi kerkib 30 meetri kõrguseks; linn teab juba ammu, et prügila läheb lähiaastail kinni ja mäe peale tuleb roheala; linn teab kindlasti sedagi, et Kopli prügila üks omanik on linna enda keskkonnaameti kunagine juht Aap Mumme.
Need faktid on keskerakondlastest linnajuhid oma propagandas maha salanud nii linnameedias kui ligi 27 000 inimesele saadetud prügila vastases kampaaniaküsitluses, mis kõik on kinni makstud linna kassast ehk maksumaksja raha eest. Aga on ju selge, et tõde kuulutades kukuks varjatud valimiskampaania lihtsalt kokku.