Aga mingist hetkest see juhtub, sest «Raevu» ameeriklased pole samasugused ühe selgelt piiritletud õilsa eesmärgiga kangelased nagu USA sõdurid kahes eelmainitud filmis. Need mehed sõdivad juba kolmandat aastat järjest. Idealismi – kui seda millalgi alguses ka oli – on ammu tapnud laibatükiline argipäev ning teadmine, et kui ühes kohas on lahingud löödud ja imekombel ellu jäädud, tuleb pikemalt hinge tõmbamata teise edasi liikuda.
Tapa või saa tapetud, ka siis, kui sinu vastas on viimases hädas mobiliseeritud laps või vastane perepilte näitab ja nuttes armu palub. Temaga võiks magada šokolaadi või suitsupaki – või tegelikult vaid nelja sigareti eest, kõlab kommentaar mööduvat ameeriklaste kolonni jõllitava imekauni saksa sõjapõgeniku kohta.