/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2010/05/13/367130t1ha8a3.jpg)
Muinsuskaitseamet on sel aastal väljastanud kultuuriväärtuste väljaveoks 24 luba, mille alusel on Eestist peamiselt välja viidud kunstiteoseid ja ikoone.
Kultuuriväärtustest viiakse Eestist välja kunstiteoseid ja ikoone
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muinsuskaitseameti avalike ja välissuhete nõunik Mailis Meesak ütles BNS-ile, et sel aastal on amet väljastanud 24 kultuuriväärtuse väljaveo luba, millest 13 olid ajutised load.
Teatiseid, mida väljastatakse väljaveo või ekspordi lihtsustamiseks kultuuriväärtuseta esemele, on senimaani väljastatud 85. Mälestise ajutiseks väljaveoks ei ole muinsuskaitseamet tänavu luba andnud.
Meesaku sõnul viiakse Eestist peamiselt välja ikoone ja kunstiteoseid, mõningal määral ka mööblit ja tarbekunsti. Enim lube on tema sõnul väljastatud kultuuriväärtuste väljaveoks Venemaale ja Ameerika Ühendriikidesse.
Eelmisel aastal väljastas muinsuskaitseamet 11 kultuuriväärtuse väljaveo luba, neist üheksa olid ajutised. Teatiseid väljastati mullu 209.
2007. aasta lõpus riigikogus vastu võetud kultuuriväärtuste väljavedu, eksporti ja sissevedu reguleeriv seadus määratleb kultuuriväärtused, mille väljaveoks teistesse Euroopa Liidu riikidesse või ekspordiks väljapoole ühenduse piire tuleb taotleda muinsuskaitseameti alalist või ajutist luba.
Ajutise loa saamisel tuleb kultuuriväärtus Eestisse tagasi tuua. Samuti võib Eestist üksnes ajutiselt välja viia või eksportida mälestist või ajutise kaitse alla võetud asja.
Kultuuriväärtusena käsitletakse seaduses ajaloolise, arheoloogilise, etnograafilise, kunstilise, teadusliku või muu kultuurilise väärtusega asju, näiteks üle 75 aasta vanuseid Eestis asuvaid hooneid, nende osi, arhitektuuridetaile ja manuseid, samuti Eesti kultuuriruumiga seotud sakraalkunstiteoseid ja sakraalesemeid, mis on valmistatud enne 1945. aastat, ja enam kui saja-aastaseid sakraaltrükiseid.
Kultuuriväärtuseks loetakse seaduse kohaselt ka Eesti sportlaste poolt enne 1945. aastat võidetud spordivõistluste autasud, enne sama aastat valmistatud eesti kunstnike unikaalsed tarbekunsti ja kujutava kunsti teosed, üle 50 aasta vanused kultuurilooga seotud filmid, helisalvestised või muud originaalkandjatel materjalid, samuti Eesti filateelia- ja fotograafiakollektsioonid või nende osad ning üle 60 aasta vanused alla 200.000 eksemplari suuruse tiraažiga üksikmargid.
Samuti peetakse kultuuriväärtuseks enne 1945. aastat valmistatud külm- ja tulirelvi, üle 50-aastaseid mootorsõidukeid ja autokeresid, militaartehnikat ning Eestis ehitatud veesõidukeid.