/nginx/o/2014/02/12/2817056t1h412f.jpg)
Politsei kinnitusel on tänavu registreeritud paarkümmend juhtumit, kus õpilane on koolis või kooliga seotult ähvardanud, kaasa võtnud noa või relvataolise eseme.
Politsei sekkumist on koolid tänavu vajanud paarkümmend korda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektori asetäitja politseimajor Priit Pärkna tõi samas välja, et juhtumit, kus lapsel oleks koolis kaasas olnud tulirelv, ei ole politseile teadaolevalt Eestis kunagi varem olnud. «Küll on juhtumeid, kus väiksemates klassides on õpilasel kaasas olnud mängupüstol või vanemate klasside puhul näiteks Airsoft sõjamängus kasutatav relvamulaaž,» lisas Pärkna.
Sõltuvalt toimunu asjaoludest alustatakse nende juhtumite puhul uurimine või suheldakse lapse, vanemate ja kooliperega ning selgitatakse juhtunu asjaolusid ja kaasnevaid ohte.
«Menetlus alustatakse juhtumite puhul, kus nooruk on otseselt ähvardanud koolis vägivallaga või näiteks on kaasasolnud noa ähvardusel koolikaaslaselt raha nõudnud,» lisas Pärkna.
«Oluline on tähele panna, et sarnaselt näiteks pommiähvardusega põhjustab ka koolitulistamine vahetult pärast toimunut mõtlematusest või pahatahtlikkusest sündinud juhtumeid.»
Vestlustega lahendatakse olukord siis, kui mingit otsest ohtu kellelgi ei ole. Näiteks kui lapsel on taskunuga kaasas, ent mingit ähvardamist ega vägivalda ei ole ning selgub, et õpilane on selle kaasa võtnud lihtsalt teadmatusest, teistele näitamiseks, puutööks vms põhjusel.
Viimastel päevadel on tulnud mitmeid teateid
Politsei kutsub koole üles olema võimalike ohtude suhtes tähelepanelikud ning andma ka lastele teada, kuidas käituda ja kelle poole pöörduda, kui kaaslase on keelatud ese.
«Hirmu ja ohtu võivad põhjustada ka esemed, mis otseselt relvasarnased ei ole, näiteks žilett, naaskel või mõni muu tööriist. Ka kodudes on oluline lastele selgitada, mida võib kooli kaasa võtta, milliseid hirme see võib teistes tekitada ning kui rasked tagajärjed võivad sellega kaasneda,» toonitas Pärkna.
Viimastel päevadel on politsei saanud mitmeid teateid ohumärkidest sotsiaalmeedias või koolides. «Oluline on tähele panna, et sarnaselt näiteks pommiähvardusega põhjustab ka koolitulistamine vahetult pärast toimunut mõtlematusest või pahatahtlikkusest sündinud juhtumeid. Näiteks hakatakse ähvardusi omavahel justkui naljategemiseks kordama või neid alusetult kellelgi omistama,» ütles politseimajor.
Seetõttu ei ava politsei viimaste päevade juhtumeid detailsemalt. «Oleme kõigi nende infokildude kontrollimist võtnud äärmise tõsidusega ning ühegi puhul pole kellelegi reaalset ohtu olnud. Oleme nendest juhtumitest rääkinud nii laste endi, nende vanemate kui ka koolide esindajatega,» lisas ta.