Kas Veerenni raudteeülesõitu ähvardab taas sulgemine?

Veerenni tänava raudteeülesõitu taheti sulgeda ka aasta eest, aga siis lükati see kohalike elanike ägedate protestide tõttu edasi. Foto: Tairo Lutter

Umbes aasta eest lükkasid linnaisad kohalike elanike aktiivsete protestide tõttu Veerenni tänava raudteeülesõidu sulgemise teadmata ajaks edasi.

Tookord kasvas protestilaine vahetult valimiste eel nii suureks, et ülesõidu juures toimunud ehitustööd pandi seisma ja lubati, et kõigepealt tehakse põhjalikud liikluse mõõtmised ja loendused ning alles siis otsustatakse, kas ülesõit on vaja sulgeda või mitte. Nüüd aga räägivad linnaametnikud omavahel üsna avameelselt Veerenni ülesõidu sulgemisest.

«Seoses vajadusega alustada riigihanke korraldamist Veerenni raudteeülesõidu sulgemiseks, palume teilt informatsiooni liiklusloenduste tulemuste kohta, et hanke läbiviimise jooksul vajadusel teavitada nii kohalikku elanikkonda kui ka ettevõtteid liiklusvoogude uuringutest ja nendest tulenevalt vajadusest Veerenni raudteeülesõit likvideerida,» öeldakse kommunaalametist transpordiametisse saadetud kirjas.

Sams kirjas öeldakse, et Tallinna linnavalitsus esitas sel kuul majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile «Ülemiste liiklussõlme II etapi projekti muudatusettepaneku abikõlblike kulude suurendamiseks seoses Veerenni raudteeülesõidu likvideerimisega».

Ehk maakeeles öeldult: linnavalitsus tahab Luite asumi elanike jaoks olulise ülesõidu sulgeda vaid seetõttu, et Ülemiste liiklussõlme jaoks pisut rohkem euroraha välja pigistada.

Majandusministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Rasmus Ruuda kinnitas, et põhimõtteliselt on asjad tõepoolest nii.

«Kuna Ülemiste liiklussõlme projekti raames rahastati nn Espaki raudteeviadukti ehitust, siis olemuslikult on Veerenni tänava ülesõidu sulgemine Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimise projekti osa, millele on linnal võimalik ELi kaasrahastust taotleda samadel alustel. Sellele linn Ülemiste liiklussõlme projekti rahastamise suurendamise osas viitabki,» lausus Ruuda.

Nn Espaki viadukt on rahvasuus saanud nime «Kaamose auk» ning see kujutab endast ligi 1800-meetrist ringi, mis tuleb autoga pärast Veerenni ülesõidu sulgemist teha. Elanikud kardavad muuhulgas seda, et näiteks liiklusõnnetuse või talviste teeolude tõttu võivad tipptundidel tekkida ümbersõidul suured ummikud.

Ruuda lisas, et iga samatasandiline raudteeülesõidukoht on potentsiaalne õnnetuse juhtumise koht ja kuna Veerenni ülesõidu lähedusse on ehitatud raudteeviadukt, mille alt autoliiklus võiks kulgeda, siis on ka ministeerium ohutuse kaalutlustel asjaga päri. Kommunaalameti juhataja Ain Valdmanni sõnul tahab tema amet esialgu teada vaid seda, milliseks on liiklusvood kujunenud pärast Ülemiste liiklussõlme lõplikku valmimist, kui inimestel on olnud aega harjuda selle võimaluste kasutamisega. «Mingeid otsuseid ei hakata praegu kindlasti langetama. Me tahame lihtsalt teada, missuguseid liikumisteid inimesed praegu kasutavad,» kinnitas ta.

Ta lisas samas, et eritasandilised raudteeülesõidud pole Tallinnas sugugi uus mõte.

«Näiteks oleme välisrahastusega projekteerinud ka Pääskülas Pärnu maantee raudteeületuse kahele tasandile. Üritasime projekteerida kahetasandilist raudteeületust ka Pärnu maanteel Nõmme keskusest linna poole. Aga selle projekteerimine jäi pooleli, sest see oleks majanduslikult olnud väga ebaotstarbekas,» rääkis Valdmann.

Transpordiameti juhataja Andres Harjo sõnul kavandati Veerenni ülesõidu liikluse uuringut alguses koos tehnilise järelevalve ametiga, aga teise poole passiivsuse tõttu alustas linn ise Veerenni ülesõidul liikluse loendamist.

Tallinna transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa sõnul on Veerenni ülesõidul praegu loendusseadmed üleval ja vajalikud andmed on käes novembri lõpuks.

«Praegu ei oska midagi täpsemat öelda, aga silmagagi on näha, et seal on väga suur koormus. Kuna teatakse, et Veerennist on hästi mugav sõita Järvevana teele, siis see ühendus tõmbab kindlasti eriti just õhtusel tipptunnil kesklinnast väljuval suunal sõidukeid sinna peale. Nii et see kindlasti suurendab Järvevana tee õhtust koormust veelgi,» rääkis Rüütelmaa.

«Siin me jõuame jälle probleemi juurteni: miks see auto üldse kesklinna sattus, mis sealtkaudu välja üritab sõita. Kas ikka peab südalinna autoga sõitma?» küsis ta.