Kohtutäiturite koda: juhiloata jätmine võlglaste arvu ei vähenda

Sõidueksam. Illustratiivne foto. Foto: Stanislav Moshkov / Õhtuleht

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega loodab panna lapsevanemaid elatist maksma. Kohtutäiturite koja hinnangul on osa muudatusi küsitavad.

Ühe suurema muudatusena saab tulevikus kohus elatise põhjuseta tasumata jätmise korral peatada võlgniku mootorsõiduki või väikelaeva juhtimisõiguse, harrastuspüügi- või kutselise kalapüügi õiguse, jahitunnistuse või relvaloa kehtivuse. Kohus saab keelata ka õiguste andmise.

«Tegemist on ennetava vahendiga, mis peaks maksmisest kõrvale hoidvaid lapsevanemaid piisavalt mõjutama. Kindlasti aga tuleb rõhutada, et näiteks sõiduki juhtimisõigust ei saa peatada, kui see on vajalik raha teenimiseks, mille arvelt elatist maksta,» kommenteeris justiitsminister Andres Anvelt. 

Kohtutäiturite ametikogu juhatuse esimehe Janek Pooli hinnangul sellel meetmel olulist mõju ei ole. Juhiloa peatamine puudutab vaid neid, kellel on auto või kes kasutavad autot tööks. Kui inimesel on auto, siis seda saab seda arestida. «Kui inimene mingit tööd teeb selle autoga, siis ei peaks talt elatusallikat käest ära võtma,» lisas Pool.

Anvelt toonitas, et tegu on ennetavate meetmega. «Eks kohtutäituritele see ei meeldi, sest nemad on ettevõtjad. Mida rohkem on riigil vahendeid, et panna inimesi täitma oma kohustusi, seda väiksem on kohtutäiturite sissetulek,» ütles Andres Anvelt.

Teine olulisem muudatus on see, et kohtutäitur on tulevikus kohustatud elatisvõlgnikuga teatud aja tagant ühendust võtma, et selgitada välja, miks ta ei täida lapse ülalpidamiskohustust, millised on tema sissetulekud ning kuidas kavatseb ta võlgnevuse likvideerida. «Selliseid meetmeid kasutati ka 90-ndatel riikliku täitesüsteemi ajal. Siis nad tulemust ei andnud ja mina isiklikult ei usu, et sellest nüüdki abi oleks,» kritiseeris Janek Pool.

Kui muud täitemenetluse toimingud pole pika aja jooksul võimaldanud elatist sisse nõuda, siis peab kohtutäitur arestitava vara leidmiseks ja selle müümiseks võlgniku valduses olevaid ruume ja maatükki regulaarselt läbi otsima, seisab eelnõus. «Tekib küsimus, kes selle kinni maksab,» küsis Pool ja tõi välja, et temal on kohustus täitetoiminguid läbi viia piirkonnas, mis hõlmab Jõgeva, Viljandi, Valga, Võru, Põlva ja Tartu maakonda. «Väide, et täitekulud kannab võlgnik, ei ole väga asjakohane,» nentis Pool.

Selleks, et saada edaspidi riigilt erametsaomaniku või ettevõtluse alustamise toetust, ei tohi inimesel eelnõu järgi olla samuti võlgnevust. «Ma kahtlen sügavalt, kas isikutel, kes soovivad erametsaomaniku toetust, on lapse elatise võlgnevust. Neil isikutel on ju vara, mille arvel on võimalik elatisenõuet täita,» kommenteeris Pool.

Lapse elatisnõude aegumistähtaeg pikeneb kolmelt aastalt kümnele ning nõue ei aegu enne, kui laps on saanud täisealiseks või 21-aastaseks, kui ta jätkab õpinguid. Praegu on täiseealisel lapsel õigus saada elatist kuni 21. eluaastani juhul, kui ta õpib põhi-, kesk- või kutsekoolis. Tulevikus on see õigus ka kõrgkoolis õppival inimesel.

Samuti muutub eelnõu järgi isiku töötasu suuruse arvestamine selle arestimisel, nii et töötasu hulka saab arvestada ka muid mitterahalisi hüvesid, mida tööandja töötajale võimaldab.

Tsahkna: muudatused võivad lapse olukorda veelgi raskemaks muuta

Kohtutäiturid saavad edaspidi õiguse arestida kolmandale isikule võlgniku eest makstud tasu. Sellega püütakse saada kätte kohtutäituri eest varjatud raha, mis on makstud võlgniku kohustuse täitmiseks kolmandale isikutele sularahas või kasutades teiste isikute kontosid.

Samas on Pooli hinnangul probleemiks ka see, et 10 kuni 15 protsenti võlgnikest elavad välismaal. «Riikidevahelise info vahetamine ja nõuete täitmisele edastamine peaks olema kodanikele olema minu meelest lihtsam kui ta täna seda on,» usub Pool.

Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda koostöös justiitsministeeriumiga arendab praegu riikidevahelist infosüsteemi, mis valib tuleva aasta algusel.

Opositsioonilise Isamaa ja Res Publica Liidu liige Margus Tsahkna usub, et justiitsministeeriumi meetmed võivad lapse olukorda hoopis raksemaks muuta. «Kahjuks ei lahenda see põhiprobleemi ehk elatisabi kättesaamist piisavalt ning pigem loob juurde lisapingeid ümber lapse, kes on juba niigi keerulises olukorras,» arvas Tsahkna, kelle hinnangul lahendaks probleemid elatisabifondi loomine. See tagaks Tsahkna sõnul lapsele igakuiselt elatisraha väljamakse ning nõuaks elatisabi maksmata jäänud vanemalt raha välja.  

Igal aastal teevad kohtud elatise määramise kohta üle tuhande lahendi, millest osa läheb kohtutäiturite kätte, kuna vanemad ei hakka elatist maksma. Väga suurt elatisnõuete hulka ei õnnestu ka kohtutäituritel sisse nõuda. Aasta alguse seisuga oli täitemenetluses üle 12 000 elatisnõude ning nendest tulenev võlgnevus kokku oli üle 10 miljoni euro.