Haridusministeerium avaldas soovitused koolide turvatunde taastamiseks

Tühi klassiruum Foto: SCANPIX

Koolijuhid ja õpetajad peavad olema valmis kriisiolukordades toimetama, et taastada õppeasutuses turvatunne ning olla õpilastele rasketes olukordades hakkama saamiseks eeskujuks, leiab haridus- ja teadusministeerium, kes saatis laiali ka soovitused, kuidas seda teha.

«Viljandis Paalalinna Koolis toimunud traagiline sündmus ei jäta puudutamata ühtki Eesti koolipere,» teatas HTM. «Eesti koolipsühholoogide ühingu esimees Triin Kahre soovitab turvatunde taastamiseks koolides lähtuda Ameerika psühholoogide assotsiatsiooni suunistest.»

Ameerika psühholoogide assotsiatsiooni suunised:

• Kinnitage õpilastele, et kool on nende jaoks kõige turvalisem koht ning õpetajad ja teised koolitöötajad on seal selleks, et lapsi aidata ja kaitsta.
• Hinnake ja mõistke õpilaste tundeid ning julgustage neid oma emotsioone väljendama. Oluline on kinnitada, et kõik tunded on lubatud.
• Võtke aega õpilastega rääkimiseks ja vastake nende küsimustele juhtunu kohta. Algklassilapsed võivad vajada konkreetseid tegevusi, näiteks joonistamine, rollimäng, piltide vaatamine ja kirjeldamine, et oma tunnetes selgusele jõuda ja neid väljendada.
• Selgitage juhtunut eakohaselt. Nooremad õpilased vajavad väga lihtsat ja konkreetset infot juhtunu kohta koos kinnitusega, et kool ja kodu on nende jaoks hoolimata juhtunust turvalised kohad. Tooge näiteid, kuidas täiskasvanud nende turvalisuse eest koolis hoolitsevad. Vanemad õpilased oskavad ise soovitusi jagada, kuidas koolielu turvalisemaks muuta. Õpetajad peaksid laste arvamusega arvestama ning neile korduvalt rõhutama, kui oluline on kooli kodukorrast ning üldtunnustatud käitumisnormidest kinni pidamine. Kindlasti tuleb võimaldada ka vanematel õpilastel oma muredest ja hirmudest rääkida ning kinnitada, et kõik saab korda.
• Vaadake üle kooli kriisiplaanid, sisekorraeeskirjad ja turvareeglid. Andke õpilastele teada, kelle poole nad saavad pöörduda, kui tunnevad end ohustatuna või muret enda või kellegi teise tervise ja heaolu pärast.
• Jälgige hoolega kõikide laste vaimset seisundit ning pange tähele kõiki muutusi. Enamikel lastel leevenevad sümptomid aja ja pideva kinnitusega, et tema tunded on normaalsed ja kõik saab korda. Mõned lapsed on aga tundlikumad ja seetõttu ka suuremas ohus. Näiteks lapsed, kellel on olnud varasemaid traumaatilisi kogemusi, esinenud depressiooni või vaimseid häireid, võivad sündmusi märksa raskemalt üle elada ning vajada spetsialisti abi.
• Tähelepanu ja abi võivad vajada ka need, kes esmapilgul tunnevad ennast tugevalt või on otsustanud jääda koolist eemale, nt haigestunud. Haigestumise või eemalejäämise üheks põhjuseks võib olla raske üleelamine. Otsige kooli mittetulnutega kontakti ja andke teada, kuidas nad saavad vajadusel abi.

Haridusministeerium rõhutas, et koolielu peaks jätkuma võimalikult tavapäraselt ning kool võiks teavitada ka lapsevanemaid, mida kool turvatunde taastamiseks teeb ja olla valmis vastama murelike lapsevanemate pöördumistele.

Õpilaste ja õpetajate nõustamiseks ja toetamiseks pakuvad abi Innove Rajaleidja nõustamiskeskused. Kokku on Eestis 16 Rajaleidja keskust, kus töötavad psühholoogid, eripedagoogid, sotsiaalpedagoogid, logopeedid ja karjääriteenuste spetsialistid. Keskuste kontaktid on leitavad: http://rajaleidja.ee/rajaleidja-keskused/.

Ametlikku informatsiooni sündmuse kohta, mis Viljandi Paalalinna Koolis eile juhtus, leiab prokuratuuri kodulehelt.