Eesti Koolijuhtide Ühenduse aseesimees Martin Kaasik ütles, et koolid on elanud teadmisega, et koolitulistamine võib ka Eestis reaalsuseks saada. Seetõttu on korraldatud ka mitmesuguseid õppuseid.
Koolijuhtide ühendus: olime valmistunud selleks, et tulistamine saab reaalsuseks
«Selleks on valmistutud pikalt-pikalt. Koolides on läbiviidud õppuseid ja kõigil peavad olema kavad, kuidas käituda sellistes olukordades. Koolid on selle teemaga tegelenud ja karta seda oli,» rääkis Martin Kaasik.
Suuremat tähelepanu hakati koolitulistamise ohule pöörama pärast juhtumeid Soomes (2007. aastal Jokelas ja 2008. aastal Kauhajoel).
«Rocca al Mare kool tegi projekti, kuidas kriisiolukordades käituda ja kõik koolid läbisid õppuse,» meenutas Kaasik.
Ta selgitas, et õpetajatele suunatud õppuste käigus on eelkõige antud nõu, kuidas kriisiolukordi juhtida nii, et ei tekiks suurt paanikat. Samuti anti aimu, kuidas võib potentsiaalne koolitulistaja käituda, mida võib mõelda ning kuidas temaga läbirääkida.
«Kõikides koolides on sisekorraeeskirjad, et ei tohi tuua külmrelvi ja tulirelvi kooli, mida selgitatakse õpilastele, aga lauskontrolli ei tehta,» nentis Kaasik, kelle sõnul on panustatud rohkem ennetustöösse, pandud õpilastele südamele, et nad annaks teada, kui kaasõpilaste käitumises midagi tavapäratut märkavad.
Kas koolides peaks midagi drastiliselt muutuma, seda Kaasik ei arva. «Põhiline on suurendada tähelepanu, rõhutada, et oluline on iga üksiku õpilase tähelepanu. Ega kampaaniakorras midagi suurt ei muutu. Õpetajad peavad jälgima õpilaste meeleolu ja käitumist. Seda tuleb teha õppetöö arvelt,» nentis Kaasik.
Eesti Koolijuhtide Ühendus plaanib juhtunu samuti luubi alla võtta. «Kõik juhid peavad oma kollektiivis juhtunust rääkima ja olema võimalikult avatud,» ütles Kaasik lisades, et valupunktiks koolides on endiselt tugiteenuste puudumine. «Psühholoogide ja sotsiaalpedagoogide igapäevatöö oleks püüda ette näha selliseid asju. Oleme ka võidelnud, et selliseid inimesi koolides rohkem oleks, neid on väga vaja.»