Milline pidu käib Tallinna südalinna pisikestes ööklubides?

Mishka Foto: AFP / Scanpix

Klubid nagu Hollywood, Club Prive ja Vabank on pealinna ja selle külaliste seas hästi tuntud. Kuid mis toimub Mishkas või Labori tantsubaaris? Tallinncity käis reede öösel seda kaemas!

Ööklubi Mishka (Ahtri 10A, Tallinna kesklinn)

Kui veidi enne keskööd Mishka ukse taha jõuame, puhub väljas kõle tuul, mis on toonud kaasa talvised külmakraadid. Tänaval kostuvad üksnes tuuleiilid ja klubist Panoraam tulev tümpsmuusika. Astume kolmekesi uue Tallinna ööklubi poole, mõtteis väike eelarvamus ja kahtlus. Pole päris selge, kuhu oma sammud seame ja mis meid ees ootab. Peatume klubi Mishka ukse ees, kus on kahtlaselt vähe liikumist ning avame mustaks võõbatud ukse. 

Kellaaeg on veel varajane. Enne keskööd saavad naised klubisse tasuta , meestele maksab pilet 8 eurot ning garderoobiteenuse eest nõutakse euro lisaks. Kõrvu hakkab häälekate, slaavi päritolu ja musta riietunud, turvameeste jutukõmin. Igaüks on neist väiksema riidekapi mõõtu ja nende kontsentratsioon esikus tekitab väikest kõhedust. Eelarvamus, et tegemist on peaasjalikult muukeelsele tarbijaskonnale mõeldud meelelahutuskohaga, süveneb.

Tantsusaali jõudes üllatun positiivselt, olen käinud igasugustes urkabaarides ja klubides, kuid selle asutuse atmosfäär on võrdlemisi soliidne. Siirdume baarileti äärde, kus meid ootavad ees veidi kohkunud nägudega baaridaamid. Tellin ühe kreeka päritolu vägijoogi, sest mu tähelepanu köidavad seda reklaamivad ilusad näitsikud – seks müüb.

Tundub, et baaridaamid on tööl alles esimest päeva. Teenindus toimub teosammul ja pidevalt küsitakse abi lähedal asuvalt, stiilsesse nahksesse kitlisse riietunud jõmmilt.  Tegemist on autoriteetse mehega, kes manageerib kõike toimuvat. Baaridaami küsimuse peale, palju pokaali veini kallata, vastab mees: «Vala täis ja pane jääd.» Kindlameelne vastus päädib rahuloleva muigega kliendi näos.

Keset tantsuplatsi asetsevad kaks peegliga kaetud sammast, millest tantsivad näitsikud oma ilu ja tantsuvõtteid jälgivad. Peeglid saavad oluliselt rohkem tähelepanu, kui üksikud tähelepanu püüdvad mehed. Vargsi hakkab siiski laekuma rohkem meesterahvaid ning naiste ülemvõim tantsuplatsil hajub. Maja täitub rahvaga ja tähelepanu püüab pööraseid tantsuvõtteid tegev õllekõhuga härrasmees. Suitsu tehakse väljas ja tualettruumi ehib illustratsioon fallose ees dünamiiti hoidvast Eminemist.

Seltskond on klubis viisakas, valdavalt on märgata vene keelt kõnelevaid inimesi. Mööda tantsusaali hiilib ringi fotograaf ja sisekujundus on pigem maitsekas, sama võib öelda ka Mishka klientuuri kohta. Kella kahe paiku  paiku liigume edasi vanalinna suunas.

Klubi Baila

Järgmiseks sihtkohaks on vanalinnas paiknev klubi Baila. Lõuna-ameerikalik tantsubaar on paljude jaoks viimane peatuspunkt varastel hommikutundidel. Kohale jõudes avastasime, et kaitsva klaasukse taha on tekkinud uksehoidja, kes ilmselt nägude järgi otsustab, keda klubisse lasta. Tundub, et meie olime selle klubi jaoks seekord liiga kained, sest mõned klubist väljuvad noorsandid tundusid liikuvat juba neljal jäsemel.

Labori tantsubaar

Väike pettumus hinges, liigume McDonaldsi juures asuvasse Labori tantsubaari, mille keskel asetseb mustaks võõbatud rauast puur, kus käib kõva tantsu vihtumine. Seltskond tundub silmnähtavalt rahvusvaheline. Sõbranna meenutab, et kui ta seal mõni aasta tagasi käis, siis sai maksta SMS-i saates. Tellitud jook läks mobiiliarvele juurde ning selline makseviis oli olnud populaarne. Klubis tundus elu olevat seisma jäänud ja transis tantsivate välistudengitega liitumine ei tundunud sel õhtul kõige ahvatlevam ettepanek.

Aeg liikus kiiresti ning hommik nihkus märkamatult lähemale. Saatsin oma kaaslased koju ja käisin nostalgia mõttes läbi kurikuulsalt Suur-Karja tänavalt, kus tudengielu algusaastatel veetsime suure osa oma nädalast. Deliiriumis tuikuvad Briti poissmehed ja seina äärest tuge otsivad noored tudengineiud pole kuhugi kadunud, ainult turvamehi on tänaval väikse armee jagu.