Kalle Muuli: kullapalavik

Hiigeljärjekorrad Laagri bensiinitanklas Tallinnas. Foto: Erakogu

Juveelipoed olid 1989. aasta sügisel Eestis ühed vähesed asutused, mis veel partei plaane täita suutsid.

Kullapalavik oli tasahilju pihta hakanud juba kevadel, kui hakati sosistama, et peatselt tõstetakse kulla ja hõbeda hinda. Sügisel lisandusid kuulujutud rahareformist. Juveelipoodide uste taga käis siis juba igal hommikul kõva tunglemine, sest paremat kaupa jätkus tavaliselt vaid paariks tunniks. Krabati kõike: kulda, hõbedat, melhiori. Kalliskividega sõrmuste eest tuli maksta mitme aasta palk, kuid isegi neid ei saanud ilma pika järjekorrata.

Kuuldused rahareformist osutusid tõeks vaid osaliselt. NSV Liidu keskpank sai hakkama trikiga, mida on raske seletada, sest rahaga ei ole võimalik teha sellist mustkunsti, nagu tehti Nõukogude rublaga. 1. novembrist 1989 kehtestati rublale korraga kaks kurssi. Lisaks senisele, juba aastaid vankumatult püsinud kursile 1 dollar = 62,6 kopikat hakkas samal ajal kehtima ka kurss 1 dollar = 6 rubla ja 26 kopikat.