Oktoobris on kohus süüdi mõistnud lapse kallal vägivallatsenud mehe, üks naise kallal vägivallatsemises süüdistatav astus kohtu ette ja teisele esitati süüdistus. Sünge oktoober on rikastanud eesti keelt sõnaga «somnambaal». Pereliikmed tavatsevad vägivallatseda varjavate koduseinte vahel. Postimees otsustas etendada perevägivalda pealinna tänavatel, et näha, kas möödujad sekkuksid.
Eksperiment: tõime perevägivalla varjavate koduseinte vahelt tänavale päise päeva kätte
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kavandasime kirgliku skandaali, kus noorpaari tüli saab alguse mökust mehest, kes unustab naise restorani ootama. Naise arvates on mehe jaoks tähtsamad sõbrad kui tema ning tüli paisub suureks. Edasist jälgib ja salvestab videokaamera. Oleme kokku leppinud, et kui noorpaar tunneb endale ohtu, siis lõpetame mängu silmapilk.
Sügisestest puulehtedest kaetud Tallinna kesklinna tänavatel etendavad tudengitest näitlejad Lisete Laisaar ja Ragnar Roostalu kolmapäeva südapäeval peretüli, kus vängete väljendite kõrval lähevad käiku käed. Linnarahvas saab näha, kuidas mehe pihta raksatab raske käekott ning mees ei hoia end tagasi raputuste ja tugevate demonstratiivsete tõugete pealt.
Kohkunud nägudega vanaprouad ja näost rediseks tõmbunud mehed Hobujaama trammipeatuses on noortest meetri kaugusel, kuid keegi ei julge või ei taha vägivaldsele stseenile vahele segada. Langenud mikri-soenguga Ragnar ei meenuta brutaalset jõhkardit, kes iga sekkuja nina vaevata kukla taha keeraks, ometi on lihtsam olla osa anonüümsest massist ja mitte sekkuda.
Linnarahvas ei lase igapäevaseid toimetusi käsikähmlusest segada: valjuhäälsest konfliktist möödutakse võimalikult suure kaarega ja üritatakse meeleheitlikult vaadata kaugusesse. Sekkub neli inimest, neist kaks sõnade, üks käemärkide ja üks pilguga.
Õigupoolest kindlameelseima panuse annab Viru tänava lillemüüja, kes karjub oma leti tagant: «Mis mees sa selline oled!» Ragnar tuuseldab parasjagu Lisetet kui takukoonalt.
Üks mööduja manitseb Ragnarit: «Mees, võta vähe rahulikumalt». Signaalitav kaubikujuht annab oma suhtumise edasi rahvusvahelise käemärgi abil.
Suurima ehmatuse osaliseks saavad noored näitlejad draamateatri juures ülekäigurajal, kus valges furgoonis suitsu kimuv autojuht muutub inetut stseeni tunnistades silmanähtavalt närviliseks. Stseeni lõppedes küsib Lisete, kas saime selle pilti. «Ei saanud kaadrisse,» vastab kaameramees napilt. See on ainuke hetk, kui tudengineiu tunneb tõsist hirmu, et ta võib hoopis möödujalt oma koosa kätte saada.
Tagantjärele hindavad valusalt loomutruu etenduse andnud Lisete ja Ragnar linlaste tähelepanu ja valmidust sekkuda kesiseks. «Pigem üritavad inimesed elada oma elu ja mitte pista nina teiste asjadesse. Vähemalt sain näideldes tulla välja mugavustsoonist,» sõnas Ragnar.
Aga võib-olla siiski peaks vahele astuma? Meie ainult mängisime, kuid sellised olukorrad võivad juhtuda päriselt ning kiiresti eskaleeruda. Kodus muutub olukord oluliselt tulisemaks, avalik koht hoiab vägivallatsejaid vähemalt natuke tagasi.
Perepsühholoog Helle Niit selgitab inimeste reaktsiooni alalhoiuinstinktiga: «Inimeste jaoks on vägivaldne käitumine ebameeldiv, otsitakse võimalust olukorrast eemale hoida. Kui valemisse lisanduvad mees ja naine, ollakse veelgi ettevaatlikumad ja mõeldakse, et see on partneritevaheline asi.»
Politsei peab inimeste reageeringut mõistlikuks. «Kuigi sekkumine korrarikkumisele on kiiduväärt, tuleks juhtumite lahendamine jätta siiski korrakaitsjate tööks. Vastasel juhul võib juhtuda, et sekkuja satub ise abivajajaks või menetlusaluseks,» hindas meie katse tulemusi Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo juht Valdo Põder.
Vägivaldse olukorra lahendamiseks ei ole igikehtivat retsepti, kuid oluline on nulltolerants ühiskonnas. «Kui inimene tunneb, et ta suudab olukorda kontrollida, siis on see ilmselt kõige tõhusam. Olukorda saab lõpetada üksnes juhul, kui sekkuja suudab võtta kontrolli enda kätte,» hindas Hille Niit.
Vägivallajuhtumitest teatatakse politseile iga päev, rohkem teateid laekub nädalalõppudel. Teadetele kellegi elu ja tervise ohtu seadmisest reageerib politseipatrull esimeses järjekorras.
Lähisuhtevägivallast politseile teatamine on aasta-aastalt kasvanud. Politseini jõuab keskeltläbi 30 teadet lähisuhtevägivallast ööpäevas üle Eesti. Mullu registreeris politsei üle 3000 lähisuhtevägivalla juhtumi, mille suhtes alustati kriminaalmenetlus. See on üle 300 juhtumi võrra enam kui 2012. aastal ning üle 1000 menetluse enam kui 2011. aastal. Enamiku registreeritud juhtumitest moodustavad kehaline väärkohtlemine ja vigastuste tekitamine.