Ministeerium soovitab võlgnikel kohtutäituriga aktiivselt suhelda

Foto: SCANPIX

Justiitsministeeriumi järelevalve ja õigusteeninduse talituse juhataja Kristiina Rebase sõnul peab võlgnik täitemenetluses oma õigusi ise aktiivselt kaitsma ning kohtutäiturile tuleks adekvaatsete otsuste tegemiseks anda kogu informatsioon oma vara ja rahalise seisu kohta.

«Sageli eeldavad võlgnikud, et kohtutäituril on olemas kogu informatsioon nende varalise seisu ja rahade liikumise kohta. Kõik vajalikud andmed ei ole aga registrite ja infosüsteemide vahendusel kättesaadavad, mistõttu on oluline võlgniku enda aktiivsus kohtutäiturile info andmisel, » ütles Rebane Postimehele.

Rebase sõnul ei saa kohtutäitur hinnata nõude eetilisust või põhjendatust. Tegemist on täitevfunktsiooniga, mis on ühiskonnas vajalik selleks, et kohtu- ja muud administratiivotsused saaksid täidetud ka juhul, kui võlgnik ise vabatahtlikult oma kohustusi ei täida.

«Vabatahtliku täitmise aeg on seadusega täiendavalt ette nähtud ka täitemenetluse alguses. Juhul, kui võlgnik ei ole ise pärast selle aja lõppu oma kohustust täitnud, on kohtutäituril õigus arestida ja seejärel vajadusel realiseerida võlgniku vara. Kindlasti peab kohtutäitur arvestama võlgniku õigustega ning võlgnikku kaitsvad normid on seadustes ette nähtud,» selgitas ta.

Kohtutäiturite üle teostab järelevalvet justiitsministeerium. Korraliste järelevalvega kontrollib ministeerium kohtutäituri büroo ja ametipidamise nõudeid. Erakorralisi kontrolle viivad ametnikud läbi justiitsministeeriumile esitatud kaebuste uurimiseks.

«Justiitsministeeriumi järelevalvemenetlusel on siiski teatud piirangud. Meil on õigus kontrollida ja põhjendatud juhtudel karistada kohtutäiturit distsiplinaarkorras ametipidamise nõuete ning seaduses selgelt sätestatud käsu või keelu rikkumise eest. Juhul, kui küsimus on aga õiguse tõlgendamises, siis selle osas saab hinnangu anda kohus. Juhul kui võlgnik, võlausaldaja või muu puudutatud isik leiab, et kohtutäitur on normi vääralt tõlgendanud ja sellega talle kahju tekitanud, saab esmalt esitada kaebuse kohtutäiturile. Juhul kui kohtutäitur jätab kaebuse rahuldama, saab edasi pöörduda kohtu poole,» rääkis Rebane.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on välja töötanud kohtutäiturite ametitava, mille järgimise üle teostab järelevalvet koja aukohus.

Justiitsministeerium sai eelmisel aastal kohtutäiturite tegevuse peale 152 kaebust, millest 27 juhul avastasid järelevalvet teostanud ametnikud nõuete rikkumisi.

Mitmel juhul tuvastas ministeerium, et kohtutäiturid olid rikkunud tähtaegu. Raskemate rikkumiste korral tegi kohtutäitur otsuse alles pärast järelevalveametniku sekkumist või ei kaasanud menetlusosalisi otsuse tegemisse. Ühel juhul tegi kohtutäitur otsuse esitatud kaebuse lahendamiseks oludes, kus kohtu otsusega oli täitemenetlus peatatud.

Paaril juhtumil oli kohtutäitur kordusenampakkumise läbiviimisel vara allahindamisel jätnud järgimata nõuet küsida vara allahindamisel eelnevalt võlgniku ja sissenõudja seisukohta.

Hüpoteegiga tagatud nõuete sissenõudmisel tehti kahel korral oluline menetlusviga –hüpoteegi kohese realiseerimise asemel asusid mitmed kohtutäiturid läbi viima täitemenetlust võlgniku kogu vara suhtes, sealhulgas seadsid pangakontodele areste. Justiitsministeerium juhtis nimetatud kahel korral kohtutäiturite tähelepanu asjaolule, et hüpoteegipidajal on vastavate tingimuste saabumisel õigus nõuda võlgnetava summa tasumist hüpoteegiga koormatud kinnisasja müügitulu arvelt. Kohtutäitur peaks seetõttu asuma koheselt realiseerima hüpoteegiga koormatud kinnisasja ning ei tohiks menetlusaega pikendada muude täitemenetluses lubatud toimingutega.

Paaril juhtumil viis kohtutäitur täitemenetlust läbi võlgniku suhtes, kelle suhtes oli väljakuulutatud pankrot ja oli alustatud võlgadest vabastamise menetlust.

Ministeerium tuvastas mitmeid vigu täitemenetluse lõpetamisel. Ühel juhtumil tuvastas ministeerium täitemenetluse infosüsteemis täitemenetluse lõpetamise kande tegemata jätmine, millest tulenesid isikule ebasoodsad varalised tagajärjed. Mitmel juhul tuvastati täitemenetluse lõpetamise otsuse võlgnikule edastamata jätmine.

Mitmeid puudusi oli ka enampakkumiste läbiviimisel. Ühel juhul oli enampakkumise teade ebaselge ning kohtutäitur ise ei pidanud kinni enampakkumise teates sätestatud tingimustest. Ühel juhul viivitas kohtutäitur ligi aasta aega kohtu kinnistusosakonnale enampakkumise akti ja ärakirja ning avalduse esitamisega ostja kinnistusraamatusse omanikuna sissekandmiseks ja keelumärke ja lõppevate õiguste kustutamiseks.

Paaril juhtumil tuvastas järelevalve kohtutäituri poolt kohtuotsuse või määruse täitmata jätmine või selle täitmisega oluline viivitamine.

Ühel juhtumil oli kohtutäitur asunud sisse nõudma nõuet, mis ei olnud sissenõutavaks muutunud.

Ühel juhtumil oli kohtutäitur teinud põhivõlasumma ning sellest tulenevalt ka kohtutäituri tasu määramisel olulise kalkulatsioonivea, suurendades võlasummat mitmekordselt.

Ühel juhtumil muutis kohtutäitur võlgniku taotluse alusel pangakonto arestimisakti, samas kontrollimata, kas ja millised olid vahepealsel perioodil olnud võlgniku kontodel laekumisi.