Igavad, aga tarvilikud kirjad sõjaväest

Raamat Timo Porval, Tarvi Tiits «Just nii, härra seersant!» Lifedive 362 lk Foto: Pm

Igav raamat. Mida üllatuslikult võib ja isegi tuleb lugeda vooruseks.

Jutt ju sõjaväest. Mis, nagu teadjad ja kogenud mehed tunnistavad, üks parajalt igav ja nüri koht olla. Haritum punt soovitab tunnetamiseks Rudyard Kiplingi luuletust «Boots», veel enam selle venekeelset mugandust Jevgeni Agranovitšilt, et: kuula, ja saad aru, kuidas mõttetust marssimisest hulluks minnakse. Lisaks üks ilkuv määratlus: sõdur on rivisammul liikuv relvastatud toatüdruk. Mis saabki olla põnevat käsutäitmises, kõmpimises, koristamises?

Sestap julgebki väita, et viis, kuidas raamat kirja pandud, on vägagi sobilik. Juba kaanel hoiatatakse ausalt, et ega see kirjandus ole. Ärge oodake «Švejki», ärge oodake «08-15», «Werner Holti seiklusi» või «Juhansoni reise» või mis veel pähe võib tulla. Kui kuidagi määratleda, siis pole see kirjand, vaid ümberjutustus. Ümberjutustatavaks siis Eesti kaitseväe määrustik, nii ametlik kui mitteametlik. Või, kui soovite, kirjad koju, et seal liialt ei muretsetaks. Ning ega kodus hoolita sinu väljendusrikkast stiilist, värvikatest kõnekujunditest, tahetakse ikka teada, kuidas läheb, veel enam, kuidas päriselt läheb.