Milleks põrgu, kui on olemas armee

Foto: Arvet Mägi / Virumaa Teataja

Minimalismis peitub jõud. Kui sa oled vee välja keetnud ehk õhu välja lasknud, jääb üle vaid väärtuslik ja tummine. Teinekord võid lause, lõigu, haiku või leheküljega öelda rohkem, kui mitmeosalise romaaniga. Aitab 99 militaarsest miniatuuris, et sõja, sõjaväe ja militarismi olemusest ja absurdsusest selgust saada.

Üheööraamatutega – nendega, mida enne käest ei pane, kui päramine sõna loetud – on viimasel ajal kuidagi kitsavõitu, ja siis ühtäkki... On see armees käinud meesterahva värk või mis, kuid militarismi lühikursus sai sisse ahmitud ühe hooga. Nagu kuuma suvepäeva esimene õlu. Esimene januga, teine mõnu ja mõttega. Ehk siis peagi tuleb tinasõduritega kaunistet teos taas kätte võtta ning sellesse pisut enam süüvida. Ning ega kolmas kordki ilmselt olemata jää.

«Militaarsed miniatuurid» on justkui viimse võimaliku miinimumini tihendatud «Vahva sõdur Švejk» ja «Läänerindel muutusteta» ning saadud konsistents pööratud rahvuslikku realismi.