Kutsekooli astujad tahavad enim autotehnikuks

Kutsekoolis autotehniku eriala lõpetanud Marius Kuller on oma valikuga rahul ja soovitab seda teistelegi: automehaanikuna pole tööpuudust karta ja amet ise on põnev. Foto: Mihkel Maripuu

Juba teist aastat on tung kutsekoolidesse tavatult suur. Suurim konkurss on autotehniku erialale, mille ühele kohale kandideeris Tartu Kutsehariduskeskuses kaheksa inimest. Seda on sama palju kui näiteks TTÜs logistika erialale.

Kuigi mõnes koolis vastuvõtt veel kestab, on enamikus kutsehariduskeskustes avalduste esitamine lõppenud. Tartu Kutsehariduskeskusesse pürgis praktilist eriala õppima kaks korda rohkem noori kui koolis kohti. Seda on direktori asetäitja Liivi Raudsepa väitel rohkem kui kunagi varem.

Suure huvi üle rõõmustas ka Pärnu kutsehariduskeskuse avalike suhete juht Anneli Puudersell, sest ka neil kandideerib ühele kohale 1,5 inimest. Puuderselli sõnul on Eestis kutseharidust viimastel aastatel taas hindama hakatud. «Korralik amet toob leiva lauale,» tõdes ta.

Leiva toob noorte arvates alati lauale näiteks autotehniku eriala, näitab vastuvõtustatistika. Nii Tallinnas, Tartus kui ka Pärnus esitati sellele erialale rohkem avaldusi kui riik on nõus koolitama.

Autode remontimist tasub igal juhul õppida, on veendunud ka Marius Kuller, kes kahe aasta eest selle eriala lõpetas ja nüüd autoteeninduses mehaaniku ametit peab. Kuller märkis, et tema jaoks oli erialavalik lihtne – autode vastu tundis ta suurt huvi juba lapsena. «Mu pea ei ole piisavalt helge ja ega ma eriti gümnaasiumis õppida poleks viitsinud,» nentis mees.

«Eks paljud tulevad ka niisama mehaanikuks õppima, ent kõigile see eriala ei sobi. Seetõttu on ka väljalangejaid palju,» tõdes ta. Kuller alustas praegusel töökohal juba õpingute ajal praktikandina.

Ta kinnitas, et autotehnika alal töö leidmisega probleeme ei ole ja ka amet ise on põnev. «Õige tunne tekib siis, kui oled katkise auto lõpuks ära remontinud ja ta käima saad!» oli ta tööst vaimustuses.

Lisaks autotehnikule kuuluvad populaarsemate erialade hulka näiteks kokandus, arvutid ja arvutivõrgud ning sekretäri ja juuksuri eriala, millest viimase konkurss on Tallinna Tööstushariduskeskuses lausa kuus inimest kohale.

Kui näiteks kõrgkoolide puhul ei ole eelistatumad ametid ja tegelik olukord tööturul sageli kooskõlas, siis kutsekoolide n-ö top-erialade lõpetajate võimaliku tööpuuduse üle haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse talituse juhataja Kalle Toom ei muretse.

«Autosid tuleb Eestisse iga päevaga juurde ja keegi peab neid ju remontima. Samuti on ka juuksureid alati vaja,» rääkis ta ja lisas, et tegelikult pole kutselist eriala, mida Eestis praegu õppida ei tasuks. Veel märkis ta, et kutsehariduses on minimaal­selt tasulisi õppekohti, mis tegeliku vajaduse ja õpitud ametite vahele käärid lööks.

Toomi sõnul teevad noored erialavalikuid vastavalt tööturul toimuvale. Mõneti seetõttu on vähenenud ka tung ehitusõppesse, mida tunnistasid nii Raudsepp kui ka Tallinna Ehituskooli õppesekretär Ülle Murumets. Siiski andis Murumets mõista, et langus pole olnud nii märgatav kui kardetud ja võib loota, et mõne aasta pärast soovib taas rohkem inimesi ehitajaks õppida.

Nii kutsekoolid kui ka ministeerium kinnitasid, et huvi kutsehariduse vastu on viimastel aastatel üha kasvanud. Toomi sõnul on ministeerium selle heaks viimased seitse aastat teadlikult töötanud ja investeerinud – paranenud on nii koolide maine kui ka õpitingimused.

Suurem tung kutsekoolidesse ei tähenda aga, et seetõttu vähem noori kõrgkoolidesse püriks. Kasv toimus pigem nende arvelt, kes varasematel aastatel otse koolipingist tööle ruttasid. «Tänane pilt näitab aga, et oskusteta ja hariduseta inimene konkurentsis püsida ei suuda,» tõdes Toom.

Kuigi praegu on kutsekoolidesse pürgijaid tunduvalt rohkem kui koolides kohti, ei plaani ministeerium riiklikku tellimust suurendada, sest rahvastiku vähenemise tõttu jõuab peagi kätte olukord, kus kutsekooliealisi noori kõikidesse õppeasutustesse ei jagu.

Populaarseimad erialad

•    Pärnu Kutsehariduskeskus  – põhihariduse baasil: autotehnik, ehitusviimistleja ja pagar-kondiiter; keskhariduse baasil: majandusarvestus, ärikorraldus ja sekretäritöö.

•    Tartu Kutsehariduskeskus – autotehnik, juuksur, ärikorraldus

•    Võrumaa Kutsehariduskeskus  – arvutid ja arvutivõrgud, metallitöötlemispinkidel töötaja

•    Tallinna Tööstushariduskeskus – juuksur, autotehnik, sisekujundaja assistent ja rätsep-stilist

•    Haridusministeeriumi andmetel on kutseharidusega inimeste osakaal 25–64-aastaste seas 32 protsenti, ideaalis võiks see olla ligi 50 protsenti.