Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2014/04/24/2983488t1h3c5f.jpg)
Kui oleks teadnud, siis oleks kodunt ära läinud. Umbes nii ütles Tõnisson, kui Toots tuli raha laenama. Aga ei teadnud, sest Krediidipank on vaikselt ja korralikult toiminud. Või vähemalt kuni selle ajani, mil Vene oligarh Andrei Borodin 2011. aastal panga aktsiatega tehinguid tegema hakkas. 2011. aastast alates on Krediidipank külvanud segadust, süüdistusi, kohtuasju, koos sellega ka ohtralt usaldamatust kohaliku finantsjärelevalve vastu. Krediidipank on nagu väike Vene allveelaev, mis kükitab kusagil Rootsi skääride vahel. Me ei tea, millal tuleb sealt järgmine ebameeldiv üllatus.
Finantsinspektsiooni endine juht Raul Malmstein otsis selle aasta suvel kontakti Moskva Panga esindajaga, et vahendada Krediidipanga aktsiate ostu. Kui ma nüüd õigesti aru saan, siis võtsid Moskva Panga advokaadid Malmsteini kirja ja kasutasid seda tõendina Eesti kohtus. Moskva Pangal on pooleli hulk kohtuasju omandiõiguse teostamise pärast Krediidipangas. Nad ei saa seda teostada, sest panga nõukogu esimees, vähemusosanik Andrus Kluge on selle edukalt blokeerinud. Kui kuulata Kluge argumente, miks ta seda teeb, siis ei saa öelda, et ta on seda tehes valesti käitunud.