/nginx/o/2014/10/22/3451069t1hde0d.jpg)
Politsei hakkas juba septembris inimestele meelde tuletama, et helkuri kasutamine on vähim, mida enda elust ja tervisest hooliv inimene enese turvalisuse suurendamiseks teha saab.
Igasügisene jutt: ole pimedas nähtav!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kumba näeb autojuht paremini, kas helkurvesti või ümber käe pandud helkurriba,» küsib noorsoopolitseinik Marina Aleksejeva kohtumisel lastega Mustamäe Laste Loomingu Majas. Muidugi vesti, teavad lapsed. Üheskoos tõdetakse samas, et iga päev ju helkurvestis ringi ei joosta. Seda kasutatakse siis, kui üheskoos ekskursioonile minnakse. Üksinda väljas käies aga tuleb jälgida, et riiete küljes oleks helkur. Aleksejeva näitab ka erinevaid helkureid ja räägib nende headest ja halbadest omadustest. Nii näiteks on ühe tanklaketi helkur küll kvaliteetne, aga suurem osa sellest on kaetud firma tumedates toonides logoga, nii et helkivat pinda on helkuril üsna vähe.
Noorsoopolitseinik soovitab liialt mitte loota ka pehmetele helkuritele. «Nad on ilusad, aga kui nad on näiteks jope külge õmmeldud ja neid pestakse koos jopega pesumasinas, siis nad muutuvad tuhmiks ja enam ei helgi. Pärast ühte-kahte pesu selline helkur enam korralikult ei helgi,» rääkis Aleksejeva.
Põhja prefektuuri pressiesindaja Helen Uldrichi sõnul ei pea paljud inimesed helkuri kasutamist vajalikuks või ei oska hinnata selle väikese abivahendi ennetavat mõju. Samuti ei ole suur hulk jalakäijatest kinnitanud helkurit õigesti ega nähtavasse kohta. See aga kahandab helkuri kasutegurit.
«Helkurit tuleb kanda paremal pool, nii, et see oleks nähtav mõlemalt poolt, täiskasvanud inimeste puhul põlvede, ehk sõiduki tuledega samal kõrgusel. Laste puhul oleks kasu mitmest erinevast valgusallikast, nagu näiteks helkurvest, taskulamp ning erksamat värvi riided, seda eriti liigeldes asulavälisel teel vasakul teeservas. Meeles tuleks pidada, et helkurit tuleb kasutada ka linnatänaval, sest kaugeltki pole kõik asulateed ega tänavad piisavalt valgustatud ning sajuse ja uduse ilmaga halveneb nähtavus veelgi ning sellisel juhul on helkuri kasutamine linnatingimustes väga oluline,» rääkis Uldrich.
«Kindlasti ei ole helkur siiski mingi imevits, mille abil saame õnnetusi ära hoida. Turvatunde kaitsmisel on oluline kõikide liiklejate omavaheline koostöö. Kui jalakäija või jalgrattur täidab korrektselt liiklusreegleid ja teeb end kaasliiklejatele nähtavaks, on ka autojuhtide kohus liigelda vastutustundlikult ja seaduskuulekalt. Kui iga liikluses osaleja peab kinni kokkulepitud reeglitest ning arvestab kaasteelisega, väheneb oluliselt risk sattuda liiklusohtlikesse olukordadesse,» lisas ta.
Möödunud kuust alates juhivad korrakaitsjad liiklejate tähelepanu just enda nähtavaks tegemisele. Koostöös maanteeametiga antakse neile jalgsi või rattaga liiklejatele, kes helkurita politsei vaatevälja jäävad, puuduva helkuri või ohutusvesti ja aitame neid ohutusvahendeid õigesti kasutada.
Sel aastal on liiklusõnnetuste tagajärjel hukkunud 60 inimest, neist 22 jalakäijat. Tänavu üle 200 viga saanud jalakäijatest ligi pool sattus liiklusõnnetuse pimedal ajal. Igal teisel, kes avarii tagajärjel kannatada sai, puudus helkur või mõni muu valgusallikas, millega enda autojuhile võimalikult nähtavaks teha. Ainuüksi oktoobris on hukkunud neli jalakäijat, kellest vähemalt kaks ei kasutanud helkurit.
Suurem osa jalakäijatega õnnetusi on olnud asulas, kaks kolmandikku kõigist jalakäijate õnnetustest on juhtunud Tallinnas. Mullu hukkus Eestis 23 jalakäijat, neist kümme Tallinnas.