/nginx/o/2014/04/17/2966970t1hb2f1.jpg)
/nginx/o/2011/02/07/511978t1h3dff.jpg)
Peaminister Taavi Rõivase sõnul jätkab valitsuskabinet venekeelse telekanali loomise arutelu kuu aja pärast, kuid juba praegu on rahvusringhäälingule järgmise aasta riigieelarves venekeelse programmi tugevdamiseks ette nähtud 390 000 eurot.
ERR saab venekeelse programmi tugevdamiseks lisaraha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rõivas ütles täna riigikogu infotunnis, et valitsus on järgmise aasta riigieelarve eelnõusse planeerinud 390 000 eurot, et olemasolevaid programme venekeelsetes kanalites tugevdada. Tema sõnul on raha mõeldud nii Raadio 4-le, venekeelsele «Aktuaalsele kaamerale» kui ka rahvusringhäälingu venekeelse portaalile. «See summa on eraldatud, see otsus on tehtud,» ütles ta.
Venekeelse telekanali loomise üle jätkab valitsuskabinet tema sõnul arutelu 20. novembril, mil rahvusringhäälingu esindajad annavad ülevaate, milline võiks olla uue telekanali programm ja kui suur peaks olema eelarve.
«Kui see nii juhtub, et valitsus nõustub sellisel kujul kanali loomisega, siis on võimalik teha ka otsused ja näha raha eelarves ette. Puhtalt seetõttu, et lõplik otsus on langetamata, lõplikud analüüsid on tegemata, ei ole ka praegu veel eelarves raha ette nähtud, aga sellega saab tegeleda siis, kui see sisuarutelu on valitsuses toimunud ehk siis eeldatavalt novembri lõpus,» rääkis Rõivas riigikogus.
Rahandusminister Jürgen Ligi ütles hiljem tuleva aasta riigieelarve eelnõu esimesel lugemisel, et valitsus on otsustanud võtta venekeelsele telekanalile suuna ning praeguse kokkuleppe järgi tullakse selle juurde tagasi novembris, kui olemas on arusaadav kontseptsioon. «Et lihtsalt eraldada mingisugune raha, et tehke kanal – nii need asjad ei käi. Aga et kanalile võetakse suund, see oli valitsuse lõppotsus,» märkis ta.
Temagi viitas riigieelarve eelnõusse kavandatud 390 000 eurole ja lisas, et samuti vaadatakse kriitiliselt lisarahataotlusi. «Me ju kunagi tegime ikkagi teise kanali selle mõttega, et sealt ka see venekeelne vaataja saab midagi. Aga jah, vaatajad on väga erinevad selle koha pealt ja Vene propagandaga me ikka ei võistle,» märkis Ligi, kelle sõnul on olukord veel keerulisem, kui vaatajatel pole ka subtiitrite lugemise harjumust.
Ta küsis, kas Eesti tõesti on selline riik, kellel on üks kanal eesti ja teine vene keeles, ning avaldas arvamust, et see oleks proportsioonist väljas. «Minu jaoks ei tohiks nagu teise äärmusse minna, et teha puhtalt venekeelset kanalit ja jagada siis niimoodi eesti ja vene vaatajad tegelikult lahku, aga mõlemad saavad siis võrdselt. Neid vaidluskohti on tegelikult väga palju, mis ka kõik kõlasid. Aga me tuleme tagasi selle juurde novembris seniste plaanide järgi. Siis vaatame, kas on veel võimalik midagi teha,» ütles rahandusminister.